Ma pole turist, ma elan siin!

Sel nädalal taipasin ühel hetkel, et ma ei mõtle enam, mida ma uut näha tahan või mida ma uut osta tahan, vaid kuidas ma elan. Kuidas ma rahaliselt hakkama saan, kuidas ma oma sõpru näen, kuidas ma seda kõike naudin. Selle 3,5 kuuga olen ma saavutanud arvestatava keeletaseme- kui minu Siena-kaaslased Vanessa ja Kenza nüüd sel nädalavahetusel siin on olnud, olen ma nendega rääkinud AINULT itaalia keeles (ja kõik jutud on ära räägitud :)), ma oskan suurepäraselt orienteeruda juba ka rongijaamades, rääkimata ühistranspordist; ma ei ole enam turist, kes ostab poest kõike uut (ja paska), mida ta näeb, vaid seda, mis on hinnalt/kvaliteedilt kasulikum, ma ei käi mõttetutes kohtades väljas, vaid naudin kõike oma nunnudega.. Nii et miks mitte siia elama jääda?
Püüded aga Erasmust pikendada on natuke tulutud, sest Tartu Ülikool vähemalt minU Erasmuse rahastamist ei toeta, nii et mu unistus paratamatult ühel hetkel puruneb, kuid siiamaani naudin ma siiski oma Padovat. Ikka täiel rinnal.

Eelmisel laupäeval (jah, ma ikka ja jälle jõuan alati eelmiste juttudeni) oli Asia ehk siis minu siinse mamma sünnipäev- selgitus: mina olen meie Awesome grupi noorim (20) ja Asia üks vanematest (24). Üldse on meid praegu grupis 29… Ja see ikka täieneb.
Aga Asia sünnipäevakink näeb välja selline:

 

Ja pidu "Asia kodu-Factory-kodu" oli taaskord AWESOME.

Iseenesest esmaspäeval oli Asia õige sünnipäev ning seda tähistasime piduliku lõunasöögiga sushi-majas. Maksad 10 eurot ja pugid nii palju kui jaksad!
Õhtul täitsime aga Asia õige sünnipäevasoovi- käisime McDonaldsis lasteeinet pugimas. Ehk siis mina ja Asia võtsime lasteeinet ja saime „Ragazzo blu“ (sinine poiss) ja „Globo Rossi“ (Punane kuul), teised trollisid niisama. Pildid lisan arvatavasti juba Eesti pinnal, nalja oli igatahes nabani :)

Teisipäeval tegime Asia ja Kaisuga Estelle toodud piparkoogitaignast Ederles piparkooke ja pärast läksime Padova ülikooli jõulukontserdile. Ma oleks võinud ka aasta alguses koori minna, sest näiteks saksa tüdrukud osad läksid, aga mul kuidagi ei võtnud vedu see minek. Jaanuaris ehk vast proovin ära. Ilus kontsert oli, orkester ja puha (Reaalmažoorile jäi küll alla), aga jõulumeeleolu tõi küll.

 

Kolmapäeval sattusin poolkogemata pärast sööklaskäiku loodusmuuseumisse. Nimelt pidi ESN Padova sinna minema, aga vajalik oli eelregistreering. Vaevalt jõudsin Moritzi ja Thorinaga hüvasti jätta, sõitsin rattaga Prato della Vallele, et paarile suveniirile pilk peale heita, kui Thorina helistas ja ütles, et kui kiiresti teen, saan ka tulla. Kimasin siis kohale ja jäin vägagi rahule.

Tähtsa Padova onu poolt leitud kilpkonn Kipsi. Grandiosa!

 

Madise moodi kiisu.
PÄRISELT!?

Muide, kõik loomad, kelle topised  seal olid (delfiinid, karud, tiigrid, lõvid, elevandid) on Veneto regioonis olnud. Lõvid nimelt sellepärast, et pikka aega oli Veneetsia tsirkus maailmakuulus. Taaskord on Kaisu pildid puudu...

12.12.12 ehk KESSU sünnipäeval ehk maagilisel kuupäeval oli meil aga FESTA DI CAPODANNO ehk aastavahetuse pidu. Ajasime siis kleidi selga ja ülikonna moodi värgid ka, ning läksime TEAM ESTONIAga tantsu vihtuma. Eesti poisid on tantsupõrandal ikka kõige andekamad (Y) Nüüd on aga Asia pildid puudu..

Ja nii me oleme siin oma viimaseid päevi nautinud. Teisipäeval lahkus hispaanlanna Belen, reede hommikul ärkasin kl 4.30, et Magnus taksole saata ja laupäeval kl 7 olime Moritzi ja Thorinaga juba bussijaamas, et Amaiagi teele panna. Padovas on kahtlane ilm ning pelgan natuke väga Eesti ilma, sest see tõotab tulla veelgi hullem. Aga eks näis, Eesti naised pole papist!