Minu....: Kuidas me Süürias elavat kardinali kohtasime, sajandi äikesetormi kätte sattusime ja Etna Eesti territooriumiks kuulutasime

"Kas sa oled Eesti kõige populaarsem inimene, et sul kogu aeg inimesed külas käivad?" küsis mult poolakas Karol teisipäeva õhtul, kui tähistasime kahe ESNika Silvia ja Steffi koolilõppu (jah, itaallased lõpetavad ülikooli põhimõtteliselt iga päev, juba reedel lähen järgmisele peole).

Tõsi ta on. Viimaste nädalate jooksul on olnud väga palju trippe kodustega ning kui ma lõpuks üksi jäin, tõmbas mul emotsioonide virvarri, magamatuse ja kohatise pingelanguse tõttu palaviku üles. Aga mis seal ikka, asume meenutama!

ROOMA

Külastus: 16.-20. november
Maksumus: 40 EUR lennupiletid, 85 EUR 4 ööd hotellis (Villa Lanusei)
Kaugus Cataniast: 535 km (mõningatel andmetel aga 750 km, apua!)
Reisiseltskond: Saskia, Kerstin

Olen varem kaks korda Roomas käinud (Patrickuga novembris 2012 ja klassikutega aprillis 2014) ning nüüd oli mul natuke suurem kohustus giid olla. Ega ma terve selle kolmapäevase päeva ei suutnud kuskil keskenduda, sest elevus oli suur: jeejejee, ma näen oma kullakesi + saan rukkileiba. Jah! Ma olen see imelik inimene, kes toitub enamjaolt pohmakavõikust ehk Mamma rukkivõilevast. Oma hingesugulast pole ma veel leidnud, kurat! Peab veel otsima!

Rooma jõudsin tüdrukutest poolteist tundi varem kohale, seega oli mul korralikult aega ringi luusida ja uurida, millised on meie võimalused linna jõudmiseks. Kes veel ei tea, siis Roomal on kaks lennujaama, Fiumincino ehk Leonardo da Vinci ja Ciampino. Viimane odav buss Rooma kesklinna ehk Termini rongijaama läheb 23.00, viimane rong (14 EUR) 23.27. Saka ja Kessu jõudsid 23.05 ehk otsustamise aega oli üpris vähe. Lõpuks kui ma olin neile kaela karanud, otsustasime, et jookseme rongi peale, kuid üsna pea võeti meid rajalt maha ning pakuti 15 euro eest transfeeri otse hotelli. Perché no, asus mu itaalia geen jälle tööle ning õndsalt hotelli me jõudsimegi.

Kuna keegi ei viitsi kunagi meie inside nalju ära kuulata / lugeda / kaasa mõelda, räägivad pildid oma loo.

Esimene päev Civitavecchias.

Kui Kessu lubab Merilile anda purskkaevu ronimise korral 10 eurot, siis ...

Merili ei mõtle, kukub sisse ning lõhub oma Polaroidi.

Aga kihlvedu oli õige! Isegi pärast seda, kui ma pean pool tundi McDonaldsis oma pükse kuivatama ja pärast Kessu särgi selga ajama.

Õhtul tuiasime veel kuivanuna Colosseumi lähistel ringi.

Ja läksime Trevi purskkaevu juurde kah!

Kuna teadupärast mängisid lapsed Colosseumis tihti ka lauamänge, otsustasime meie ka jalga puhates väikese kaardimängu teha. Teine mäng oli poole peal ja Kessu vist isegi võitmas, kui turvaonu tuli meiega inglise keeles õiendama. Kahjuks me väga täpselt aru ei saanud, mida ta täpsemalt ütles, aga midagi et oleme vulgaarsed? Vist?

"Meie ja vulgaarsed - MIDA?"

Forum Romanumilt aeti meid kah ära. Sest me jõudsime sinna liiga hilja, aga vähemalt natuke tuiasime ikka ringi.

Kaks lugu Pantheonilt.

Teadupärast on igal pool väga palju kolmanda maailma riikidest pärit müügimehi, kes siis oma enekapulka või vetsupotikujulist välgumihklit sulle näkku tahavad toppida. Kessu sattus ühega neist jutule. Mees: „Kust sa pärit oled?“

Kessu: „Kui sa ära arvad, annan sulle biljon dollarit!“

Mees laseb läbi järgmised riigid: USA, Kanada, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Holland, Taani, Rootsi, Venemaa, Soome ...!!!

Kessu: Ei.

Mees: Eiei. Te valetate mulle, te olete USAst. Chicagost. Washingtonist. Olete küll, teil on selline aktsent.

Raputame pead. Mees kaotab huvi.

Otsime söögikohti ja ühel hetkel peatab mind mustanahaline mees. „Sa ei osta mu käest asju sellepärast, et sa oled valge. Sa oled rassist!“

Jah. Täpselt see ongi mu põhjus, miks ma mingit puust konnahääletekitajat osta ei taha.

Lugu Peetri väljakult

Laupäeva hommikul tõttasime hoogsasti Peetri väljakule, et paavsti näha. Suur rahvamass oli aga ees - paavst pühitses just nimel sel päeval ametisse 17 uut kardinali! Üks neist sai meilegi tuttavaks - tema eminents Mario Zenari, kellele terve koduküla (Villafranco di Virona) tuli kaasa elama. Üks sugulastest võttiski meid pihtide vahele ning soovitas käppagi visata. Oma paganlust peljates me siiski kätt suruma ei läinud, aga suursugusest mehest tegime pilti küll - tuleb välja, et paavst Franciscus pühitses Zenari ametisse seepärast, et ta elab juba mitmeid aastaid Süürias ning pakub kaitset kõigile ISISe rünnakutes kannatanutele!

Väike kirjeldus tseremooniast ka Postimehest: Punastesse ametirüüdesse riietunud kiriku printsid põlvitasid pidulikul tseremoonial ustavusvannet andes paavsti ees. Franciscus andis kõigile kardinaliameti sümboli, kolmenurkse punase mütsi ning kuldsõrmuse.

Pärast pidi veits šoppama ka :)

Nosimisest ka siis veidi. Käisime ühes kõige võrratumas jäätisekohas Gelateria della Palmas. Üle 150 (!) erineva jäätisesordi panid suu vett jooksma ja ilmselgelt pidin ma KÕIKE saama. Et ma väga suur magusasõber siiski pole, olin ma oma neljasordilise koonuse lõpetamisega ikka väga hädas. Ja kahjuks ma enam ei mäleta, MIDA KÕIKE ma pintslisse panin, aga väga palju šokolaadi oli seal kohe kindlasti :)

Tegime aperitiivi, kus mina ja Kessu nosisime ja janutasime 30 euro eest, Saskia, vaeseke, limpsis kokat.

Rooma hotelli hommikusöök: brioche ja tee

Rooma Leonardo da Vinci lennujaama hommikusöök: pasta!

Aga ega mul Catanias kaua passimist polnud, toad korda ja kohe tuli Mardu! Kuigi mul oli poisist päris kahju, et ta pidi öösel Bergamo lennujaamas kondid kangeks aelema nagu maamees muiste, oli mul teda NIIVÕRD hea meel näha. Hommikusöögiks arancino, vein kotti ja kohe ujuma - kas sellest saaks enam paremaks minna?

Jah, saab! Alljärgnevalt ka meie video, kuidas nelja päevaga saab Sitsiilias kogeda nelja aastaaega.

Siinkohal on paslik ära rääkida ka üks lugu, mille kopeerin ära Mardi seinalt.

Võimalik vaid Itaaliamaal?

Täna juhtus nii, et läksime Meriliga Catania esindussatsi staadionit kaema mõttega "ehk joppab ja saame tribüünile, et sisemust näha". Joppas, saime. Ja mitte ainult.

Kohalik staadionionu, -valvur ja jumal teab, mis ametimees veel, lubas meid murule ja tutvustas siseruume, sealhulgas kodumeeskonna garderoobi (mõnusad istmed, nagu ralliautos). Äge, eks? Aga ka see pole veel kõik!

Selle loo teeb sürreaalselt südamlikuks see, et enne lahkumist pakkis isehakanud statagiidi paarimees, soliidses eas härra, meile kaasa oma aiast korjatud hurmaad. Nagu päriselt!? Kui soojalt saab suvalisi eestlasi vastu võtta!? Ja Catania sats mängis veel 2014. aasta kevadel Itaalia meistrisarjas koos Juventuse, Napoli ja teistega...

Kõnealused, väga maitsetud kakid

TAORMINA

Külastus: 25. november
Maksumus: 5,80 € rongipilet, 1 € rongijaamast Taormina kesklinna sõitmine, 5 € bussipilet
Kaugus Cataniast: 54 km
Reisiseltskond: Mardu

Magna Grecia ajaloost õppisin, et Taormina (või vähemalt Naxos) rajati kreeklaste poolt juba 734 eKr, kuid korraliku linnana hakkas ta toimima 4. sajandil eKr. Kõige ägedam koht on loomulikult suur teater, kust ühelt poolt avaneb vaade merele ja teiselt poolt Etnale.

Meie midagi peale pilvede ei näinud, sest me sattusime sõna otseses mõttes sajandi äikesetormi kätte. Alguses oli küll päris pull suvekleidikese ja lühikeste pükstega ringi trallida (võrdluseks - nagu ikka, itaallased vatijopedes!), aga pärast seda kui kohvikus istudes välk meie lähedale sisse lõi ja see torm ei kavatsenudki järele anda, tuli ikkagi kodu peale mõtlema hakata. Mingi hetk tatsasin isegi paljajalu asfaldil ning kui üks murelik Tabacchiere tädi meid nägi, pani olukord teda pead vangutama.

Mardu meisterdas meile ka kena varjualuse, aga noh... jah.

Bussipeatusesse jõudes selgus loomulikult, et buss tuleb alles poole tunni pärast ning nii olid kaks jääpurikat ilusti kauaks rahvale näha.

Bussis sai kergelt sooja, aga raskem aeg oli ees - järgmisel päeval tahtsime ju Etnale ronida! Nii laenasime Martalt fööni ja kuivatasime tunnikese Mardu papusid. Aga kuivaks nad said!

ETNA

Külastus: 26. november

Maksumus: bussisõit 6 €, köisraudteega 1900 km peale sõitmine 30 € edasi-tagasi

Kaugus Cataniast: 40 km (jah, see on nii lähedal)

Reisiseltskond: Mardu