오,늘 ! ehk Kuidas blondid BTSi näitusel käisid

Poolteist aastat pole siia blogisse kirjutanud, aga mida jõuluajal ikka teha (eriti, kui oled jälle olnud pool päeva BTSi vaimus), kui parimaid hetki meenutada.. Alustame siis Seouli reisi meenutamisega. Esmalt võtan ette imelise näituse ehk  오,늘!

Et BTSi kontserdile ei õnnestunud juunimöllus pileteid saada, lohutasime end paari Eesti Armyga (Kessu, Tuti, Anni) septembris-oktoobris reisiga Seouli. Ja kui juba Seoulis olla, siis pidasime ühe paraja võitluse selle nimel, et jõuda vähemalt BTSi näitusele. (PS. Nüüd liigub see näitus vist Tokyosse)

Miks võitlus? Eestis ei õnnestunud meil sellele pileteid osta, kohapealgi näitasid veebileheküljed, et pääsmed on välja müüdud, kuid mingi ime läbi õnnestus meil ühe telefoniga õigele lehele sisse häkkida ning üksikuid pileteid saada. Lennuk oli Jejult juba õhku tõusmas, kui ma viimased pileteid naks-naks kinni panin. Ja läks läbi! Nõnda hästi läks läbi, et ma käisin seal suisa ühe korra asemel kaks.

Kusjuures alguses oli seda kohta üpris raske üle leida - ARA Art Center ei ole just üleliia fancy koht Seouli kesklinnas, vaid sellises armsas rajoonis 7/11 poekese kõrval kultuurikeskust meenutav hoone. Aga dimensiooni tekitas ta rohkesti.

Paar tähelepanekut:

1) Enamus külastajaid on siiski kohalikud või teised asiaadid. Siiski, teisel korral nägime ka juba prantsuse Armysid.

2) Korea keelest on vahel kergem aru saada kui inglise keelest.  Ehk kui staff oli näinud, et publikus on üks valge kolge (Kessu), siis loomulikult pidi ta vuristama turvanõuded ette ka inglise keeles. Korea sisust saime aru 50%, inglise keele vuristamisest ehk tubli 10%. Ahjaa, üldse tehakse Koreas ette-taha muuseumides asjad ära ehk Reaalselt loetakse inimestele sõnad peale, mida tohib teha, mida mitte, mida katsuda võib, millal peab vait olema jne. Liigume siit järgmise punktini...

3) Mõnes kohas ei tohtinudki pilti ega videot teha. Näiteks on seal fotonäitused poiste enda tehtud piltidest (SPRING DAY) ning fotod nende esinemistest (YOUNG FOREVER)

Kinnitust sai fakt, et lisaks Kookiele meeldib väga palju Sugale pilte teha, ühtlasi on poisid ise teinud väga palju pilte magavast Kookiest :D

Aga mida veel.  

Korea Armysid erutas enim saal, kus näidati videot poiste photoshoodist ehk TOMORROW saal. Kümnene punt tüdrukuid lihtsalt kiljus neid videosid nähes, et üks turvameestest hoidis ikka mitu pikka minutit kõrvu kinni (muidugi vaatepilt oli ka seda väärt – Jin prunditas huuli ja V oli ebamaiselt ilus J). Kahjuks jäigi Kessu sellest fännikogemusest ilma, sest kui me teisel päeval sinna tagasi läksime, olime me peaaegu et üksi.

Väga äge oli TEAR-i saal, kus näitas poiste trennivideosid – nõnda sai näha, mis on koreograafias muutunud: 

Üsna lõpu eel olid BLOOD, SWEAT and TEARS saali seintel aga pildiraamid, kus siis poisid ühest raamist teise hüppasid – näiteks J-Hope läks V raami sisse tema jooki ära võtma, Jimin tuli RMi põselohku näpistama, JK tegi Sugale sarvi jms.

Aga mõnest kohast sai väga edukalt pilte teha ja nõnda tulebki siit üks veel suurem postitus. 

Esmalt kardina tagant läbi minnes kohtud poiste signeeritud kuldplaatidega. Korea ARMYd jooksid nendest kohe mööda poisse pildistama, nii et sai rahulikult inspekteerida ja nautida:

Jungkook

V

Jimin

Jin

J-Hope

Suga

RM

DOPE - siin saalis on poistest suuremad postrid, mida saab pärast ka osta. Etteruttavalt saan öelda, et RMi näiteks esimesel päeval alles enam polnudki, sama lugu oli Suga, JK ja Jiminiga. Teisel päeval sain oma RMi postrikese kätte ja see kukub mul paar korda päevas seinast alla. :D 

LOVE MAZE – vahetult enne näituse avamist käisid poisid peeglilabürindis oma soove kirjutamas (V Live’is rääkis Jimin veel, kuidas ta seal ära eksis). Nii palju kui ma oma algelise korea keelega aru sain, siis edastati Armydele ikka häid soove.  Muidugi sai osa ka Vante kunstist. 

Peeglisaalis olid ka ekraanid, kuhu siis poisid aeg-ajalt hüppasid....

I need U.  mind šokeeris, et see vann ikka nii väike oli. Seintel olid jällegi vahvad joonistused 

Tubade vahel oli ka JK kunsti, mille tegemist saab näha SIIT. Kookie ise rääkis ühes artiklis, et ta ei mäletagi, et ta väikesena näitustel käis. Usun, et neil, kes näitustel käivad, on oma põhjus, aga mind ennast need eriti ei tõmmanud. Kui aga meie näitusel käisin, mõtlesin, et «Wow, näitused on lahedad. Kas teiste omad on ka nii lahedad? Meie näitus oli tõesti äge!»

Miks on aga pildil Suga? «Ma ei õppinud väikesena joonistama. Mäletate «Wings: Begin» videot, eks? Seal oli Sugast üks joonistus, kuid et see põles ära, pidin ma selle taastama. Ausalt öeldes ei osanud ma niimoodi joonistadagi. Kuidas ma peaksingi seda tegema? Ma pole ju mingi proff või asi. Aga tegelikult see tuli päris hästi välja. Ma kutsun seda maali «poisikeseks», sest see ei näe üldsegi Suga moodi välja. Ta meenutab pigem meie mänedžere. Nad näevad täpselt sellised välja!»

BANGTAN ROOM - Just siin tegi BTS oma V live’i  ja naersid RMi juuste üle (mida on näha ka taustal ekraanil). Seintel on Jimini polaroide, kapis aga näiteks RMi lemmiksärk (teate küll, see punane Havai särk-kaftan), mänguasjad, lambid jne.

Valik Jimini selcasid :) 

Nüüd aga... koht, mis võttis mul üksinda käies pisara täiesti lahti. Juba enne Spring Day saalis tuli pisar, sest mängis just see versioon:

... aga kui ma nägin seda esimesel korral, siis I lost it. Jah, see on originaal. Jah. Oeh.

WHALIEN 52 - Saal, kus Kessu lost it ehk kõik, mis on tuttav J-Hope'i "Mama" videost.

HOUSE OF MASKS (ehk FAKE LOVE ja SINGULARITY)

Ilmselgelt üritasime me tuvastada, milline mask kellelegi kuulub - Kookie tuvastasime ära vähemalt.

IF I RULE THE WORLD – minu jaoks üks ägedaim näitusetuba, mida pealkirjastati kui «connect the past and the future».

Poistele olid antud laulud ning nad pidid iga laulu jaoks erilise gaasimaski disainima. Efektseim on JK oma, kes küsib veel Jiminilt, millise lille ta joonistas. Jimin: «Ma täpselt ei tea, aga äkki see on Naemsaekko?» JK: «Ei, see on tiigerliilia, minu sünnikuu lill.»

JK disainis veel ka «DNA» maski:

Meie liider RM lõbutses aga täiega ja minu arust oli see samuti väga-väga lahe mask – oranžide juustega mannekeen sai omale ülikonnanäo. Joonie ise oli megaõnnelik ja naeris poiste nägusid joonistades:  «I’m going to attack your heart!»

Jimin sai endale ülesandeks "Spring day": 

DNA- Saal, kus oli seintel hästi palju laulusõnu nii piltidena kui ka käsikirjaliselt. Jimini ja JK käekiri on väga loetavad, RMi oma oli ja on jätkuvalt nagu varesepoeg oleks kritseldanud. :) Aga kunstniku asi, eks!

Ja lõpetuseks... Sai kõikide plaatidega veel tutvuda (sealgi olid autogrammid peal), kuni jõudsid RMi krüpteeritud sõnumitega telefoniputkani.

Et Armyd saaksid aga metsiku pisara poetada, sai korruste vahel osa ülisuurest Armybombist. Ehk seintele suunati projektoriga kontsert ning et üle terve korruse oli laotatud suur must matt, jättis see mulje nagu oleksid ise armybombi sees. Praegugi tulevad judinad peale seda meenutades, väga äge oli!  

Mina jäin igatahes väga rahule. Kui ma esimest korda sealt üksinda lahkusin, võtsin ma veidi aega, et teistega kokku saada, võtsin järjest ette "Epiphany", "Spring day" ja "Reflectioni" ja kulgesin mööda Seouli... Imeline!

Ahjaa, Armyposti sai ka teele panna. Nõnda on paar ilusat Eesti postkaarti ka teele pandud (meelega oli üks Jinile mõeldes maasikatest koostatud Eesti kaart)... :)