Firenze...

 Julie sai 20! Ning loomulikult oli vaja seda tähistada. Seepärast võtsimegi Magnuse, Moritzi ja Thorinaga reedel ette reisi Firenzesse. Kuigi septembris õnnestus mul tänu Julie korteriotsingutele Firenzes korra käia (see tore vihmashoppingureis), ei olnud mul väga suurt aimu, mis seal kuskil asub, seega olin rõõmuga nõus turisti mängima.

Esmalt saabusime aga loomulikult valesse rongijaama (Firenzes on neid kolm), nii et isegi Julie eksis meid otsides ära ja pärast ei leidnud me õiget bussipeatust üles, kuid kohale me jõudsime. :) Julie elab üpris kesklinnas, Montevecchio silla lähistel, kolmetoalises hipikorteris, mis pole veel päris välja ehitatud. Omanik on ratastoolis, nii et kui midagi vajab parandamist või juurde-ehitamist, tuleb seda omal käel teha. Kuna Julie poiss Kasper tuleb teisipäevast sinna kolmeks kuuks elama, on neil päris suur tuba ning Juliegi kinnitas, et nad võib-olla hakkavad seda remontima. Oh seda rõõmu aga meile, et sel nädalavahetusel olid Chiara ja Frederico (korterikaaslased) mõlemad ära, nii et hipiresidents oli meie päralt :) Nii sai Moritz magada 4meetrises toas mingi imeliku kõikuva nari peal (ma oleks äärepealt sellelt maha kukkunud), meie hõivasime Thorinaga esimesel õhtul sohva, täna magasime üldse Patricku ja Juliega Julie voodis pikuti nagu kilud karbis. Moritz hüppas hommikul ka meie punkrisse, nii et õdus. Jah. Imelik veidi ka.

Firenze. Hmm. Mis mul Julie giidiraamatust meelde jäi. Rajati see linn 60 eKr, kuulsaks on saanud tänu Dantele, Petrarcale, Michelangelole, Botticellile. Peamine asi on siiski Toomkirik, mis kahjuks või õnneks seest nii suursugust muljet ei jätnud, küll aga väljast on vaated ilusad. 

Meenutab kohutavalt Sienat...

Michelangelo "Taavet". Tegelikult on koopia. 

Loomulikult jääb Toomkirik igale poole ette, nii et meil on nüüd uus mäng "Questa la fucking Duomo." Teate küll seda tunnet, kui olete turist, ja siis satute ühte kohta ühe päeva jooksul veel mitu-mitu korda tagasi, sest muudmoodi ei saa teisele poole minna. Mhm. "Jälle see pagana Toomkirik".Tegime sporti ka, maksime 6 euri, ronisime 400 astet ja nägime Firenzet ülevalt kah. Ei kurda, päris ilus vaade oli :)

Mul on mingi üldine teema laupäeva ja kirikutega, et sattusime puhtjuhuslikult ühte teise kirikusse, mis tõi mulle jälle pisarad silma (muusika mängis), loomulikult said teised jälle muiata, kuidas muidu nii rõõmus šokolaadiuimas Murx pisaraid poetab. Aga no tõesti on ilus ja uhke värk see Itaalia kirikutes olemine!

Värav paradiisi..

Birthdaygirl :*

(Muide, hilisöise jäätise tõttu ei lasknud ma reedel kellelgi enne kella 3 magama jääda. Murx istus voodis ja lihtsalt naeris. Moritz üritas nii joogaga kui rahustava häälega. Tutkit. Lõpuks läks Thorina seda teed, et hakkas mind meelega kiusama ja kõdistama. Naerdes ma magama jäingi..)

Õhtul oli planeeritud pidu, mida alustasime ilusa õhtusöögiga, hiljem liitusid hispaanlased ja sünnipäevalaps saigi täpselt südaööl browniede, itaalia-eesti-saksa-inglise-hispaania-norra-segakeele sünnipäevalaulu, meie ägeda kaardi ja loomulikult NUTELLA purgi. Julie ilma Nutellata on kui Kati ilma karuta. Eos.
Pärast tuli ilge tahtmine karaokesse minna. 1.30 lahkusime ja 3.30 jõudsime tagasi, kuid karaokesse ei jõudnud- tantsisime Piazza della Signorial valssi, tegime tondipilte, kohtusime itaallaste ja poolakatega (Ehk siis igalt vastutulijalt nõudsime sünnipäevalaulu, õnnestus, elame ju Itaalias! :)) ja lõpuks pöördusime koju tagasi, et veel laulda. Kella 6ni hommikul. Ja imekspandav, et nii Eestis, Belgias kui Saksamaal on noorte lemmikud samad- ikka 90ndate hitid, alates YMCA-st lõpetades uuemate lugudega, Someone like youuuuuuuuu...

Muide, Itaalias on väga populaarne nädalavahetustel streikida, nüüd oli kord siserongide käes. Kuna aga bussipiletid olid otsas, pidime meiegi rongiga tagasi tulema. Kiirrongid sõitsid, aga need on omakorda kallid, 39 euri ots. Aga Padovas ma jälle olen ja valmis homseks Varese vallutuseks...
Muide, Itaalias on väga populaarne nädalavahetustel streikida, nüüd oli kord siserongide käes. Kuna aga bussipiletid olid otsas, pidime meiegi rongiga tagasi tulema. Kiirrongid sõitsid, aga need on omakorda kallid, 39 euri ots. Aga Padovas ma jälle olen ja valmis homseks Varese vallutuseks...