When you don't have a computer...

Nii imelik on olla vőőras riigis arvutita. Minu beebi on katki ja keegi ei tea, mis tápsemalt viga on. Praegu ta láks onuga parandusse. Ja inimesed juba kúsivad, kas ma olen elus. Olen kúll, aga siiski poolsurnud.Mis teema mul selle karmavőla (vői tehnikakarmaga on), et miski kunagi ei tőőta.. BRH.

Kuidas ma siis praegu kirjutan? Kinga on nii lahke, et laseb mul oma arvutit kasutada. J AITÁH!

Millest ma aga ráákida tahtsin?
Ahjaa.. Meenutaks natuke eelmist nádalat, kui Murx tegi oma Őhtulehe-debúúdi ja káis Vareses Janar Taltsi ja Kristjan Kanguri mángu vaatamas.

 Teada on, et Murx ei oska úksinda reisida, st midagi juhtub. Nojah. Minek oli lihtne: Padova-Milano- Gallarate-Varese (jah, siinne rongisústeem on kúll mugav, aga toetab hirmus palju úmberistumisi). Loomulikult oli pőhjas kúlm ja loomulikult mul ei olnud riideid, seega kui ma tund aega hilinenult Varesesse jőudsin (sest ma jáin Gallarates rongist maha ofc)  láksin ma kohe supermarketisse ja ostsin endale pluusi ja sokid. Ihhii..
Edasi tuli orienteeruda, sest eelmisel őősel suutsin ma endale ikkagi mingi magamiskoha hankida, suhteliselt linna láhedal. JEss, leidsin úles ja sain taaskord toredaid raadiotádihetki kogeda, kui Taavi helistas mulle, et ma vőiks midagi ráákida ka. 20.15 saatesse tuli váikese sahinaga úlevaade meie meestest ning Varese ja SIena senisest hooajast. Páris mőnus oli jálle mángueelses elevuses olla. J Siis tuli aga Pala Whirlpool úles otsida, mis Google Mapsi járgi oli 45 minutilise jalutuskáigu kaugusel. Vőtame takso!
Ning kohal ma olingi. Ja see vaatepilt oli vapustav. Útleme nii, et nii seda annab vőrrelda Saku Suurhalliga, selle vahega, et see on siiski ainult kossuhalliks ehitatud. Ja kohe sisse minnes nágin ma Kristjani naerul nágu. Oh, kui hea tunne oli sel hetkel olla eestlane. Pressionu mind kúll pressisektorisse ei lasknud, aga Janari antud 2 pááset (ihhii, oleks ikkagi saanud mehe kaasa vőtta, mitte ainult tema kaamera) lasi mind fánnisektori selja taha nii et kui máng algas, sadas mulle kaela pabertorbikuid ja lippe. 

Minu grandioosne artikkel (Aitáh, Ville!) on aga siin:

http://www.ohtuleht.ee/496179
Itaalias olen ma hakanud mőistma, mida táhendab olla ikkagi eestlane. Esiteks ikkagi see, et sa oled kodust kaugel ja kaasmaalast on tore náha. Teiseks, Eesti ajakirjanik suhtleb sportlastega vabalt. Varese ajakirjanik tuli párast minu juttu Krissuga mu kőrvale: „Oot, sa tegelt tahad ka őelda, et ta teab, mis su nimi on ja te ráágite vabalt.” Noojah. Vága familiaarseks ei kisu, aga lábi ju saame.
Párast tői Janar mind autoga koju. Ehhee..

Járgmisel hommikul (teisipáeval) juhtus aga selline tore lugu… et ma káisin Sveitsis. Kogemata. Mis siis juhtus? Lahkusin hotellist (tádi ei suutnud mind ára kiita, kui hásti ma itaalia keelt ráágin, haha, tegelt te ei tea, mis mu tase on) kuskil 7 paiku, et kindlasti Milanost 11.30 váljuvale odavale rongile jőuda. Varesest sőidab MIlanosse ca tund, aga ma teadsin, et ma pean ronge vahetama+ ajasin odavust taga. Nojah. Kuna Vareses minule tuttavaid Trenitalia piletiautomaate pole, sain pileti kassast ja őeldi, et rong láheb 1.platvormilt. Kuna Vareses minule tuttavaid ja arusaadavaid rongitabloosid pole, arvasin, et rong láhebki 1.platvormilt. Nojah, láks. Aga natuke vales suunas. Seega kui poole tunni párast piiriúletussilt paistis (vabandage, et mu aku oli túhi ja ma ei saanud tsekata ka, kus ma olen), tundus, et ma olen vales rongis. Húppasin siis maha, tegin paar pildiklőpsu, vandudes, et ma tulen siia tagasi ja leidsin núúd (!) hőlpsasti őige rongi, mis viis Milano Provisossse. Sealt láksin metrooga Centralesse ja jőudsingi Padova rongi peale. J Siis oli vaja juba kiiresti koju jőuda, Villega muljetada, ratas vőtta ja 15.30 Magnusega kokku saada, et keeletundi minna.
Njah, see pani mind igatsema veelkord Sienat, sest sealsest keeleőppest oli mul vága kasu. Núúd on mul tund 2x nádalas, 25 hispaanlase, Magnuse, Asia (poolakas), Luisa ja Moritzi (sakslased) ja kahe hiinlasega. Ehk siis ma őpin lőpuks ka veidi hispaania keelt…

----
Reedel oli Patricku ja Enricu soolaleivapidu. Loomulikult saabus kell 1 politsei (KŐIK naabrid kutsusid), kes kirjutas nende nimed úles, aga siin tehakse trahv alles párast 3ndat hoiatust.. Pidu láks edasi, káisime Factorys diskol (lőhkusin prantslase rattal oma saapad ára) ja koju jőudsin kell 6 hommikul. Tavaline.

----
Púhapáeval olime kultuursed ja káisime Veneetsias. Belen tegi septembris oma EILCi kursuse just seal ning seepárast teadis ta meile giidi mángida. Kui Firenze-reisi peamine teema oli: It is the fucking duomo, siis núúd oli kanal vői jőgi see, kus me peamisel KOGU AEG olime. Aga, hei, Veneetsia ongi selline. Igatahes káisime turistikohad lábi, gondliga veel ei sőitnud, ma loodan, et Elis, emme vői Estelle tahavad seda teha, vői nojah, enne jőule káime musidega seal veel ára. Peamine nali oli aga see, et meil oli kogu aeg kőht túhi. 

Minu ja Amaia laul: „Hey, I just met you, and I am hungry, so here is my cash, please get me a pizza!”

Lőpuks leidsime váljaku, kus oli eluparimpizza úldse, 11 euri oli SUUUUUR pizzza. Njomm… J 

----
Esmaspáeval oli kauaoodatud karaokeőhtu, millele eelnes váike soojendus Patricku pool. Patrick ja Enric elavad meile suhteliselt láhedal, Milano hotelli kőrval, nii et ma kőnnin nende juurde max 10 minutit. Karaokebaar oli ka meile láhedal, aga teises suunas ning kui me sinna jőudsime oli seerahvast puupústi táis. Alles kodus taipasin, et tegelikult seisimegi me kogu aeg pústi… Aga ega see polnud probleem. Lubage esitleda, vokaalgrupp AWESOME, koosseisus: Merili, Thorina, Moritz, Patrick, Amaia, Asia, Marta, Andre, Madis, Basti. Padova vői ka kogu Itaalia saab varsti seda AWESOME’i rohkem kuulda. J Ja nagu Madis útles: „Úkski pidu ei saa toimuda ilma eestlasteta..” Ega ka úkski karaoke. Sest mida me siis jálle laulsime: Wonderwall, Turn around (Őőlaps), I will survive, We are the Champions, AI se eu te pego+ vááága palju itaaliakeelset popmuusikat+ aegumatud hitid Backstreet Boysilt, Spice Girlsilt… ohjah.. Siiamaani parim pidu ever. Koju jőudsime kell 3.

Ja őősel nágin und, et ma olin lennukis, teel koju. Ja jálle tuli váike igatsusekúbe sisse. Musi.