Padova, pa-Padova, pa-Padova, paura!

Päll saatis mulle nädala alguses kirja, et oleks tore kui ma suudaksin iseseisvalt detsembriks ära tõlkida Homerose „Iliase“ I laulu. Üle 600 värsi vana-kreeka keelest eesti keelde. Hakkasin siis pihta ja reedel tõlkisin esimesed 100 värssi ära. Võttis neli tundi. Siis tuli aga minu Brasiilia sõps Andre mõttele, et läheks kinno. Ja mitte lihtsalt kinno, vaid Padova suurimasse kinno Twilighti vaatama. Kuna Silvu juba mitu päeva oli mulle rääkinud, et jaaa, seda filmi me vaatame veel Eestis ka raudselt, siis mul ikka kihvatas sees, et võiks minna ja ära näha itaaliakeelse komöödia. Kõik filmid on ju itaalia keelde dubleeritud! Võtsingi siis rattaga ette tee Padova teise otsa, kino ise oli suur ja ilus ja uhke ning saal veel uhkemgi. Kel vähegi võimalik, soovitan lõunamaal kinos ära käia- publik elab tohutult kaasa. Ma ei saa filmi spoilima hakata, aga mõne tegelase ebaõnne peale kiljuti, mõne peale plaksutati ja no kui Jacob särke ära võttis, olid naised ja ka Andre lihtsalt sillas. Mul tuli ka isegi pisar, kui see film läbi sai. Sest juba see laul on ilus.

Aga ega Edward siis kuskile ei kao..

Nel fine settimana sono andata a Torino. Sellest lausest peaksid kõik küll aru saama J Aga jah, võtsin nädalavahetusel ette ja käisin ESN (Erasmus Padovaga Torinos ära. Kahjuks ei saanud nalja Thorina Torinos ära teha, sest ta on Freiburgis jätkuvalt oma jalaga uuringutel, aga see-eest oli üks kamraad, Enric mul seekord kaasas. Ja eks tegelikult Erasmus ongi mingi tutvuste sobitamine, reisil sain jälle uute inimestega tuttavaks . Vaatamata sellele, et mind peetakse jätkuvalt inglaseks (kuigi Hannah ütles, et mu aktsent on siiski USAst), sain endale uue rahvuse: prantslased arvasid, et ma olen hollandlane. Naiss.

Pärast 5 tunnist bussisõitu võttis Torino vastu meid karge külmaga, kuid õhk oli see-eest värske. Ilm oli sombune ning kuigi Elise piltidelt olen näinud ainult ilusat ja päikselist ilma, siis ilmselgelt meie poolt ilmataat ei olnud. Aga seevastu nägin Elist ja see tegi kohe tuju heaks J

ESN Torino tegi meile linnaekskursiooni, mille tase jäi siiski Elise teadmistele alla, ning käisime ära Mole Antonellianas, mis on Torino sümboliks. Selles hoones asub ka kinomuuseum, mis on maailma kõrgeim. Hoones on suur klaasist lift, mis viib sind katusele, kust peaks avanema panoraamvaade Alpidele. Ilm oli pilvine, seega meie Alpe ei näinud, kuid vaade peaks olema selline:

Kinomuuseum oli aga igavesti lahe, seal olid erinevad saalid ja näitused- õudusfilmid, kantri, muusikalid, multifilmid jne. Aatriumis olid aga mugavad toolid, nii et meie 2-tunnise ekskursiooni  ajal jäid nii mõnedki sinna pikutama.

Lõpuks liikusime kuskile keskväljakule, kus meie ESNi vennad koukisid välja Martinipudelid ja siis pidi iga rahvus mingi joomalaulu esitama. Mul joppas, sest buss tuli täpselt siis ette, kui nad Estonia!Estonia! karjuma hakkasid. Ma olin ju loomulikult ainus eestlane…

Meie hotell asus aga ainsa metrooliini viimase peatuse juures ning see hotell asus ostukeskuses. Haha. Nimelt ehitati see keskus 2006 aasta Torino olümpiamängude olümpiaküla tarbeks, nii et eeldatavasti olid ka meie mugulased siin ööbimas. Teatavasti on mul aga karmavõlg, nii et kellel tuba polnud? Loomulikult, et minul!
Selgus, et hotell oli ülebookitud ning kuigi me tahtsime Enricuga ühes toas olla, polnud see võimalik. Lõpuks ei ööbinud ma ka mitte tüdrukutega, vaid hoopis ühe saksa ja ühe hispaania poisi vahel välivoodil. Voodivahed olid aga imepisikesed nii et hommikul ärgates vaatas hispaania poiss  Jorge mulle täpselt silma sisse. Haha.. Erasmus…

Kui teised läksid õhtul Botellonile ja kuskile klubisse, olid mul aga omad plaanid- oma nunnudega kohtuda. Sõitsin siis selle megamugava metrooga kesklinna, sain Elisega kokku, kõndisime linnas ringi ning kuna järgmisel päeval (pühapäeval) oli Torino maraton, olid selle pidustused. Tore oli lõpuks näha peredega lapsi keskväljakul kontserti (õhh, see oli mingi techno-muusika) nautimas. Ja veel toredam oli lõpuks näha minu armsat Andersit, sedasama norrakat, kellega ma SIenas ühes keelegrupis olin. Otsisime siis kolmekesi tund aega baari, kuhu maha istuda, teepeal tehti mulle ühe purjus hispaanlase poolt siivutu ettepanek, ning lõpuks maandusime mingis Inglise pubis. Vahel on nii hea istuda, rääkida, midagi head limpsida ja rääkida-rääkida-rääkida. Ning tunda omade seltsis end koduselt. Sest Elis ja Anders olid nii omad. J Aitäh teile selle õhtu      

 eest

Läksin siis viimase metrooga (1 paiku) hotelli tagasi, sest ilmselgelt ma ei teadnud, kuidas sinna Erasmuse peole minna ning Torino on väga-väga suur linn ja kui ma isegi Padovas ära eksin ikka veel, siis mis ma veel seal teeksin..

Mussolini keskmine sõrm. Vend lasi ehitada torni, mis midagi ei ütle, kuskile ta eriti ei sobi ja näitab siis teistele keskmist sõrme. Pidin ju ometi kopeerima seda :)

Hotellis oli aga mingi disko nii et jäingi diskohelide saatel magama. Teised jõudsid vist hommikul kell 4- nad olid käinud mingis ööklubis, kus sõimati kõiki peale itaallaste. Mingi kohalik traditsioon. Hommikul läksime saksa poisiga hommikusööki otsima ning sattusime kuskile treppiderägastikku. Teate küll seda toredat hetke, telefoni ei ole ja kõik uksed on kinni. Lõpuks leidsime ühe keldriukse, mis viis ostukeskuse alla. ÕIGE KOHT! Aga Itaalia hommikusöök on ju espresso ja cornetto (croissant) nii et ega väga polnud vaja kiirustada..

Kuna pühapäeval toimus Torino maraton, oli liiklus suhteliselt ummikus ning venisime nagu teod.. Eesmärk oli minna Superga mäele, kus 1949.aastal kukkus lennukiga alla Torino jalgpallimeeskond, seal on ka ilmatuma uhke (vähemalt väljaspoolt) katedraal ja loomulikult avaneb vaade Alpidele. Meie nägime ka Alpe (mis pildile küll ei jäänud), aga Elis nägi neid eelmisel nädalal täies hiilguses.

mina...

...ja Elis nädal tagasi

Aga ilus oli sellegipoolest, sest päike paistis. 

Reisi viimane sihtpunkt oli Alba viinamarjaistandus ja veinikelder ning Merili oli vist reisi kõige rõõmsam inimene. No vaadake isee.. J

Äge oli ka see, et kui tavaliselt on degustatsiooniprotsess lühike: väike sõõm veini, natuke juustu, tein vein jne, siis meile anti klaasid, täideti need ühe veiniga, läksid klaasiga uuesti kohale, võtsid teist veini ja nii 6-7 erineva veiniga, samuti oli meil suur söömalaud, kus vorsti, juustu, küpsiseid, pirukaid, kapsaid jne.. Muide, onu rääkis seda, et viinamarju ei ole soovitatav veiniga süüa- rikkuvat õige veini maitse ära.

----
Esmaspäeval on ESN Eurovisiooni lauluvõistlus. Kaks päeva oleme Madise ja Marekuga vaielnud-taielnud, mida laulda või mida teha. Lõpuks jäid peale kaks varianti- FIX „Tsirkus“ ja Greip „Vihma loits“.. Läheme siiski folgi teele.. Kuna Essukallis tuleb pühapäeval, saame ehk vokaalselt ka kõik paika J