Mida ma siis tegin?
1. 19. detsembril sõitsin koju. Jälle Turkish Airlinesiga. Eelneval ööl ei maganud, sest üritasin päästa makatööst, mis päästa annab. Kasutasin lennujaama minekuks linnaliinibussi ehk pidin kilomeetri jagu oma 30kg-st kohvrit vedama keset maanteed. Vilistati ja hüüti kaasa. Perche no!
Kodu paistab, Etna mitte!
Kusagil Kreeka kohal!
Istanbuli lennujaamas oli otseühendus Õhtulehe sporditoimetuse koosolekuga, kus valisime aasta spordisündmuse. Päris naljakas oli tuimade eestlaste keskel aeg-ajalt telefoni poetada: Rasmus! Kelly! Ei, TV3! Rasmus. Lõpptulemust loe SIIT.
Lennukitoit on hea toit. Ausalt - kiidan Turkish Airlinesi siiralt!
Poni tahtis koju :)
Loomulikult ei ole minu seiklused ju kodumaa pinnale jõudes lõppenud - esmalt ei lastud mind passikontrollist läbi, teiseks, vaevalt olin hakanud lennujaama väravatest lahkuma, kui mind tõmmati oma suure kohvriga tolli. "Ahah, teil on siin mingid pudelid, jah?" - "On, pastakastmeid ja veini ja .. Tulin Itaaliast!"
"Ah, et Itaaliast? Miks nii suure ringiga?" - "Oehh.. Muudmoodi väga Sitsiiliasse ei saa!"
Lennujaamas võtsid mind armsalt vastu Kala, Nurru, Villu, Saka ja emme. Muahh! Õhtul oli eriprogramm, kus esimese asjana tahtsin näha udust jõuluturgu ja juua mustikaglögi! Njomm.. :)
Tehtud!
2. Käisin Tartus. Tegelesin makatööga ning õhtul oli klassikute jõulupidu (loe: vein!)
Poni tegi juba nosu mustaks!
3. Kallistasin koduoravat. Emme tõi jõulukuuse, aga jättis selle rõdule kuniks ma Tartust tagasi olen. Taku otsustas kuuse endale võtta.
4. Tegime klassikambaga jõulud. Enne käisime loomulikult Saka ja Kaarliga Pätsis ning Sakaga veel jõuluturul JÄLLE, aga Tõnise uues kodus oli väga muhe kassimängu mängida ja niisama kolmeni ringi tantsida.
5. Tegime korbitšikkidega jõulud. Linna nendega möllama ei läinud, aga hea teada, et #Mairikajalapsed on ikka veel elus. Muahh!
6. Tegin kodus jõulud, mis tähendas seda, et olin emme ja memmega tudupall ja nosisin kõike head-paremat. Pilte väga ei teinud, sest noh.. midagi peab endale ka jääma. :)
7. Käisin Narvas spordikuulsuste jõuluturniiril. Lisaks muule meelelahutusele käisin ka Venemaal.
Okei, ei käinud, aga nägin.
Mingi sajandi baaba piiripunkti ees. Seesama piiripunkt, kus vares passi ära varastas!
8. Käisin Spordiaasta Parimate galal, tegin Erika ja Enricoga nalja, jõime Annikaga palju veini ning möllasime hiljem Oti ja Gerlyga linna peal. Õhtu lõppes väga huvitaval kombel alles hommikul.
HUH! Aga Madist ja Marieli ei koti.
Veinimaiad
Seejuures sai Annika Kaspar Taimsooga pilti ja sõudepoisid kirjutasid mulle Spordiaasta raamatusse megaarmsa pühenduse. Siiamaani võtab pisaraveed jooksma! Aitäh!
9. Kala tegi megaarmsa jõulukingituse, viies Trad!Attacki kuulama.
Väike muusikapala kah:
10. Mängisime klassikambaga lauamänge (jah, ja jälle ka kassimängu! KASSIMÄNG ON ELU!)
11. Janutasin oma musketäridega ja nagu ikka, ei mäleta mingist hetkest mitte midagi. Seekord ka saatuslike tagajärgedega...
12. Ärkasin väga suure pohmakaga, mille eest põgenesin Lasnamäele (halb mõte, sest 13 buss oli täis räuskavaid ja haisvaid joodikuid). Siiski vedasin end tänu tublidele lapsevanematele Kessule ja Henrile uisutama (ainult korra panin roopi!)
.. ja kuigi ma surin veel ka autost välja tulles, sain ma batuudil hüpates kaineks!
Ausalt, minge Sky Parki! MEGAÄGE!
Kell 11 koju jõudes õhkasin vist emmele oma mitukümmend korda, kui väga ma kõiki armastan ja kui tore see päev ikka oli. Aitäh Kessu, Henri, Helina, Mihkel, Mark!
13. Veetsin ühe timmis aastavahetuse oma kalli Nurru ja teiste karvastega - ning tegin jälle lollusi :)
14. Nägin lõpuks ometi lund!
Vot sellised lood praegu Istanbulist. Peaks oma värava üles otsima, siis saab juba teiselt kodumaalt kirjutada. Bacis!
