Nightlife in Venezia Mestre...

Kinga once told me that whenever I go, after there is always a story. Well, I'm the one of a kind, explorer or something, but yes, indeed, something happened again which can be in Merili storybook.

To start with, I came back to Padova on 28th of December. Why so early? Because at the moment, when I'm finally pulling this story together, I'm in the train heading through marvellous Alps to Munich. To meet Moritz and the gang and have an awesome new year's eve. But as I had to change my tickets, I couldn't change it the way that I liked. I flew with Lufthansa, through Frankfurt. And Frankfurt flight is the last flight every day which arrives 23.15 to Venice. It is well known, that at least in Italy there isn't such a thing as night buses and night trains (in some occasions, yes, but I'll tell that later) so there was my only chance to head to Padova as soon as possible through Venezia Mestre train station. But of course my flight was delayed, so the slight chance to get the bus at 23.40 was way ahead of me. FUCKK!!!

Okay, what next? Hmm.. The first bus to Padova goes 7.50, I have to go to Munich 14.07.. I want to sleep, I want to pack and repack my stuff.. Okay,maybe something else? The first train to Padova from Mestre goes 5.19. Maybe it isn't so bad. 00.20 bus to Mestre and then I'll see what can I do..
And there it begins: "Nightlife in Venezia Mestre train station. Live."

00.53 I reach to the train station. I knew that Kaisu has been here before with Jukka. Hmm.. She told me that it wasn't nice.. why?

00.55 Ok, what the hell. I can see at least 10 immigrant sleeping in one side of the train station, having blankets. Some tourists are getting cold. AND THE WAITING AREA IS OPEN 05.00-21.30. WTF???? Merili, think something..
Ticket. Let's buy the ticket! 5.19. Oh dear.. 4 hours until that. . Let's go on a tour..

01.10 Tour of the train station with my two suitcases is done, first messages to mom and Silva are sent. Silva suggests me not to fall asleep. Like I dare? I have to find some allys..
Oh, there is a black guy with bags marked by Lufthansa. Perhaps was he on the same plane with me? Okay, I'd better sit next to him. He seems nice.

01.20. Train to Vienna departures in 10 minutes. Some gangs are gathering. And some immigrants, one lady who reminds me the one begger in Tallinn, and three guys. Wearing normal clothes, by the way, but still I can hear "Vaffanculo" all the time. Next to one italian couple is one drunk guy who tries to open his sleeping bag. Without any success. The guy next to me is sleeping . I guess. I try to read my book. Hunger Games-Catching Fire.

01.30 Why I don't go to Vienna? It's nice.. and the train is warm. Brrrhh.. Silva told me that the hardest time is between 3 and 4 o'clock. Well, what can I do here? I can read a book, eat something, read magazines.. Laptop. No, I don't dare to take my laptop out. Not yet. I have to wait when this gang just in front of me leaves. Oh, something happens. It's too fucking cold, I cannot sit anymore here in this bench. Hmm.. I turn my suitcase and sit on it. I hope that nothing brakes.

01.33 Out of nothing, one guy yells at other. And they start running. WHAT? The guy next to me woke up, stands up, walks a bit (because it's cold) and leaves the bag to me. He trusts me.
01.36 Whooah. Like back in Lasnamäe (the "dark" area in Tallinn).. I bet they are gipsys, they speak similar to italian and a little bit like russian. OMG. Someone took the knife out.
01.38 My new friend changes some smirks and looks with me while we see the two guys fighting. Now there are even two pairs. Maybe they are fighting for the space here? Or blankets? Or..?
Oh, the woman tries to calm them down. "Basta! Basta!" Nothing happens.
01.45 Oh, someone is coming. Like a guard or something. Shouts at them a bit. Everything is so quiet. I try to read my book.

02.02 Ok, I'm cold.. Put jumper on, another pair of gloves. Why do the beggers and immigrants and the people here have better life than I do... :/ Snap. Don't think! It's warm enough! Read your book and be quiet!
02.05 One train comes.. and it stops. Empty as it is. Two (vedurijuht) come out and just stay somewhere there. 

02.15 One pigeon is stuck into somekind of rolling poster and is weeping there. Or he is fucking because the voice is similar to it. 2 chinese people join me and my new silent friend. It is quite funny, we all share something but we don't spare a word.

02.46 I have vodka! Why I didn't come to this before!?? Oh, I miss Risto and his Jäku (Jagermeister...) Vanilla vodka.. Viru Valge. Oh, this is good and keeps me warm.

03.11 Train to Rome leaves. What if I stayed in Rome? Well, then I wouldn't fly to Venice. This train stops in Firenze as well. Julie and Vanessa aren't in Italy.. sure I could stay at their place. No, I'm going home. My Padova. My home.

My new friend stays with me. I wonder where is he going... I look at the timetable. 5.10 Treviso, 5.19 Milano (MY TRAIN! Oh, my warm little train which brings me home....) 5.28 Bologna.. Maybe he comes with me?

03.25 The drunken guy makes weird noise. One hindu, whom I saw before in the airport, is also here. Walking around. My upper body is warm but my toes are starting to freeze...Okay, maybe Silva meant this. IT is the hardest point.
When I was underage and hade some parties, sometimes it was hard to go home, so we stayed outside. But at least in Estonia WE HAVE places which are open through the night, especially cafeterias next to train/bus station. It's just so ironic that the label in Mc Donald's say APRI. OPEN. My ass. Ok, actually the book is interesting but I have chills so in every 10 minutes I have to stand up and shake myself a little bit.
03.30 Two guys pass me and say hi. Why don't they sleep if they have the blankets!!!???03.45 One strange black guy comes and starts singing. My new friend is asleep. But I like his presence. That's nice.

04.02Okay, this is the hour now where I have to start thinking how can I move my suitcases. The elevators are not working.. I make a pact with myself that I'm going to move 4.30. 04.12 Katniss is a mockingjay, Peeta is somewhere missing and I really don't get the end of the Book 2. Oh dear, I have to buy as soon as possible the Book 3. Hmm.. 20 minutes of doing nothing..
04.20 The cleaner guy comes.. I talk a bit with him. He is sorry that we have to stay outside. Yeah, it could have been worse. Like last Tuesday, when I arrived Estonia and it was -17. My phone says that it's 0 degrees. Yeah, the water freezes.. I don't.

04.30 Ok, let's go. My friend is still asleep. Two suitcases, one girl, many stairs, first down and then up again. But I manage it. Platform 10. Done. And I'm pretty scared because on platform 9 there is one guy who doesn't have any suitcases so he is someone bad. I start singing. First quietly, then a little bit louder. If someone could see me, they would think that I'm nuts or something..
Estonian songs: Tahan olla öö, Keegi tulla võib, Kuula, Valged jõulud, Emale..

04.49 I realize that I didn't validate my ticket. Baah, I have to go down again. Here we go!04.52 Ticket validated and now I can see more people. One girl with a suitcase, my new friend is also there. And 2 Trenitalia workers come and open the elevator. Well, I think, now it's the time they open up everything.

05.07 My train left from Venezia St Lucia now. I know it for sure. Maybe I should have stayed there? Could it have been warmer? Do they even have anything open or warm here?? I want to go to Padovaa.. 35 kilometres.. So close but yet so far.

05.20 The train!!! I want to jump in the air or do something. Oh, it's warm. But I have another challenge to be accepted. I'm not so sure if Ceccarelli's gate is open. It depends on a guard. But the night guard is always nice to me. Maybe he's there.
05.41 PADOVA! Oh dear! Oh my! I'm here. At home. This is my home for sure! yaaaayyy
05.45 Taxi. Taxi driver starts a conversation.. Non ricordo come parlare l'italiano. Okay, it comes. We talk about weather, Estonia, Italy.. Yeah, I'm at home. AND THE GATE IS OPEN!
05.58 I jump up and down in my room. Haven't felt happier, true story. :)

Well, I ended up in the bed 7.30 am. I had to unpack my things and then find some stuff for going to München. Mommy called, she knows I'm a survivor. And I still love my life. I just have to.

Kuidas ma vahetult enne Eestisse tulekut trahvi sain..

Nädalavahetusel oli meil nö Siena Reunion ehk kogu meie keelegrupirahvas pidi Padovasse tulema. Lõpuks jõudsid siiamaile vaid prantslannad Vanessa ja Kenza ning türklane Erdem oma leedulannast kaaslasega. Päris tore oli, sai jälle turisti mängida, aga viimasel päeval läks asi suhteliselt hapuks..

Nimelt pidid tüdrukud pühapäeval kl 3 paiku rongidele jõudma- Vanessa Firenzesse ja Kenza Cremonasse. Tüdrukud olid küll peoõhtust väsinud (mina olin tore ja tukkusin-naersin Madisega kodus) aga olid siiski hommikusöögi nimel nõus varem välja minema. Võtsime bussi nr 10, see on natust lühem bussiliin, jõuab kiiremini raudteejaama, piletid meil küll olid, natuke teistsugused kui tavaliselt, aga kuna ma pole kunagi Padovas kontrolöre näinud, siis mis neid ikka komposteerida.. Raudteejaama juures teeb buss tavaliselt enne peatusesse jõudmist pöörde ja…2 MUNDRIS MEEST PASSIVAD PEATUSES ning bussiuksi lahti teha ei lase. Viskasime siis üksteisele pilke, MIS NÜÜD SAAB?

Ütlesime küll, et õpilased ja itaalia keelt ei räägi, aga ei, süüdi oleme ikka, minge võtke raha! 50 eurot! -.-
Läksin siis mina raha võtma, Vanessa tuli ka – ning sosistas mulle, et millegipärast peavad nemad kahepeale sama palju maksma, et pärast jagame trahvi kolmepeale ära.. 

Mina mõtlesin siis kohe, et raudselt on mingi teema, et nad on FRANCIA ja mina mingi imelik EESTI VABARIIK. Pärisin siis onult aru, küsides, et miks? Vastus, et kõik peavad samapalju maksma. Ma ajasin joru edasi, et kas te teate, et Eesti on Euroopa Liidus. „Ei, Eesti on ju Venemaa osa! Sa oled venelane!“ aiaiai..

Seda ta poleks pidanud ütlema. Paljud teavad, et ma võin vahel üle keeda ja midagi teha, nüüd hakkasin ma siis itaalia keeles kontrolörionuga õiendama ja teda geograafiliselt õpetama. Trahvisummat küll väiksemaks ei teinud, lõpuks  maksimegi kolme peale 100, aga onu vabandas pärast mu ees vähemalt 10 korda ..

Aga. Ega sellega polnud veel draamad lõppenud. Nagu tihti Itaalias juhtub, on pühapäeviti streik, ning seekord toimus see TRENORD-liinil, täpselt seal, kuhu Kenza pidi minema… Milano rong CANCELLATO. Panime siis Vanessa rongile, hakkasime muid võimalusi uurima. Kas jääda siia, kus ööbimiskohaga raskusi (hommikul kl 6 on meie poolt rongijaama minek natuke liiga kauge, raudteejaama läheduses elaval Gianlucal oli aga isegi inimesed ja seal oli ka natuke inimestevahelist nägelemist) või minna tundmatusse kohta ja vaadata, mis saab. Lõpuks otsustas Kenza minna ühe kiirrongiga Bresciasse ja sealt vaadata, kas saab Cremonasse või ei. Seal ta jäi hotelli, sest tutti i treni sono cancellato… Ning koju jõudis ta täna hommikul..

Eile õhtul tulid aga Thorina ja Moritz meie Eesti-elu elama, tegime risottot, sõime OREOsid ning meisterdasime Padovast lahkuvatele prantslastele ERASMUSE-raamatuid.. Ning õhtul oli Prato della Vallel ESN üritus hõõgveini mekkimise näol..

 Kuidagi kurvaks on tõmbunud see äratulek. Täna päike paistis ja oli 10 kraadi sooja, praegu maadlen kotipakkimisega ja siis HOMME MA TULENGI. Eestis-oleku aega on 10 päeva… Catch me if you can!
22.40 @Tallinn...

Ma pole turist, ma elan siin!

Sel nädalal taipasin ühel hetkel, et ma ei mõtle enam, mida ma uut näha tahan või mida ma uut osta tahan, vaid kuidas ma elan. Kuidas ma rahaliselt hakkama saan, kuidas ma oma sõpru näen, kuidas ma seda kõike naudin. Selle 3,5 kuuga olen ma saavutanud arvestatava keeletaseme- kui minu Siena-kaaslased Vanessa ja Kenza nüüd sel nädalavahetusel siin on olnud, olen ma nendega rääkinud AINULT itaalia keeles (ja kõik jutud on ära räägitud :)), ma oskan suurepäraselt orienteeruda juba ka rongijaamades, rääkimata ühistranspordist; ma ei ole enam turist, kes ostab poest kõike uut (ja paska), mida ta näeb, vaid seda, mis on hinnalt/kvaliteedilt kasulikum, ma ei käi mõttetutes kohtades väljas, vaid naudin kõike oma nunnudega.. Nii et miks mitte siia elama jääda?
Püüded aga Erasmust pikendada on natuke tulutud, sest Tartu Ülikool vähemalt minU Erasmuse rahastamist ei toeta, nii et mu unistus paratamatult ühel hetkel puruneb, kuid siiamaani naudin ma siiski oma Padovat. Ikka täiel rinnal.

Eelmisel laupäeval (jah, ma ikka ja jälle jõuan alati eelmiste juttudeni) oli Asia ehk siis minu siinse mamma sünnipäev- selgitus: mina olen meie Awesome grupi noorim (20) ja Asia üks vanematest (24). Üldse on meid praegu grupis 29… Ja see ikka täieneb.
Aga Asia sünnipäevakink näeb välja selline:

 

Ja pidu "Asia kodu-Factory-kodu" oli taaskord AWESOME.

Iseenesest esmaspäeval oli Asia õige sünnipäev ning seda tähistasime piduliku lõunasöögiga sushi-majas. Maksad 10 eurot ja pugid nii palju kui jaksad!
Õhtul täitsime aga Asia õige sünnipäevasoovi- käisime McDonaldsis lasteeinet pugimas. Ehk siis mina ja Asia võtsime lasteeinet ja saime „Ragazzo blu“ (sinine poiss) ja „Globo Rossi“ (Punane kuul), teised trollisid niisama. Pildid lisan arvatavasti juba Eesti pinnal, nalja oli igatahes nabani :)

Teisipäeval tegime Asia ja Kaisuga Estelle toodud piparkoogitaignast Ederles piparkooke ja pärast läksime Padova ülikooli jõulukontserdile. Ma oleks võinud ka aasta alguses koori minna, sest näiteks saksa tüdrukud osad läksid, aga mul kuidagi ei võtnud vedu see minek. Jaanuaris ehk vast proovin ära. Ilus kontsert oli, orkester ja puha (Reaalmažoorile jäi küll alla), aga jõulumeeleolu tõi küll.

 

Kolmapäeval sattusin poolkogemata pärast sööklaskäiku loodusmuuseumisse. Nimelt pidi ESN Padova sinna minema, aga vajalik oli eelregistreering. Vaevalt jõudsin Moritzi ja Thorinaga hüvasti jätta, sõitsin rattaga Prato della Vallele, et paarile suveniirile pilk peale heita, kui Thorina helistas ja ütles, et kui kiiresti teen, saan ka tulla. Kimasin siis kohale ja jäin vägagi rahule.

Tähtsa Padova onu poolt leitud kilpkonn Kipsi. Grandiosa!

 

Madise moodi kiisu.
PÄRISELT!?

Muide, kõik loomad, kelle topised  seal olid (delfiinid, karud, tiigrid, lõvid, elevandid) on Veneto regioonis olnud. Lõvid nimelt sellepärast, et pikka aega oli Veneetsia tsirkus maailmakuulus. Taaskord on Kaisu pildid puudu...

12.12.12 ehk KESSU sünnipäeval ehk maagilisel kuupäeval oli meil aga FESTA DI CAPODANNO ehk aastavahetuse pidu. Ajasime siis kleidi selga ja ülikonna moodi värgid ka, ning läksime TEAM ESTONIAga tantsu vihtuma. Eesti poisid on tantsupõrandal ikka kõige andekamad (Y) Nüüd on aga Asia pildid puudu..

Ja nii me oleme siin oma viimaseid päevi nautinud. Teisipäeval lahkus hispaanlanna Belen, reede hommikul ärkasin kl 4.30, et Magnus taksole saata ja laupäeval kl 7 olime Moritzi ja Thorinaga juba bussijaamas, et Amaiagi teele panna. Padovas on kahtlane ilm ning pelgan natuke väga Eesti ilma, sest see tõotab tulla veelgi hullem. Aga eks näis, Eesti naised pole papist!

Hea eesti muusika.. :)

Ma olen siin üldse väga palju rohkem Eesti muusikal hakanud silma peal hoidma. Päris mõnus lugu. Aga seda nunnut ikka ei ületa, ja lennujaamas võiks ta ka ikka vastas olla, ihhhihiii..

Kõik saab korda! :)

IL NEVEEEE!!!!!!!!!

MEIL SAJAB LUND!!!!

Ja nagu arvata oli, on riigis kaos. Juba neljapäeval hoiatas meid itaalia keele õpetaja, et nädalavahetusel tuleb lumetorm. Me Magnusega loomulikult ainult muigasime selle peale, sest nojah, itaallased võivad alati pool juttu juurde panna, nii et eeldatavasti on see väike lörts, mis alla tuleb. 

Ja noh, näed, täna kella 4 paiku, kui ma oma grandioosset tõlget kodus tegin, hakkaski sadama. Terve facebook oli lumepostitusi täis, mina vaatasin välja- mingit sodi sadab. Käisin poes, tänavad ka kesklinnas inimtühjad ning kui tänaval ka oli mõni inimene, siis ta ruttas oma VIHMAVARJUGA (!) kuskile varju alla. Rongijaama oli kogunenud päris suur hulk inimesi, kõik rääkimas mingist lumetormist.. Ja siis mina jalutan, siiras naeratus näol, ringi, pole mul vaja ei vihmavarju ega midagi. Puhas rõõm, ja väljas oli 4 kraadi veel sooja. 

Meil on toas aga 14 kraadi sooja, sest toredad itaalia onud ei viitsi meid kütta :) täna istusime köögis, keetsime gaasipliidil kogu aeg vett, siis läks tuba soojemaks. Kõige "parematel" hetkedel tõlgin ma Homerost aga niimoodi:

Ühel hetkel piilusin ma aga aknast välja ja polnud seal kauem midagi mõelda.. ÕUEEE!!!!!

Itaalia ajalehtede kohaselt lõpeb "kriisiolukord" pühapäeval. Ma naudin seni talve. Muide, eile oli ilm aga selline:

Eelmisel pühapäeval käisime aga Feltres, 150 km kaugusel põhjas, mägedes... Külastasime kohalikku õlletehast, "proovisime" õlle, käisime uisutamas ja sõime kuskil imelikus kohas õhtust. Ehk siis oli taaskord ESN-i tripp, et lõpuks pidime tuumikut ootama, sest nad tahtsid juua. Koju jõudsime kell 1 öösel. Naiss.. 

Siia lõppu tänusõnad. EMMELE!!! (Need mängukaardid on täiesti asja ette läinud, sokulaadid on söödud ja nüüd ongi varsti tore koju tulla, hihi) ESSULE!!! (See kaart oli nii kipa ja nii Erasmuse moodi) KATILE!!! (Nii vahva on teada, et Eestis on kõik "vanaviisi" Jagus naerukrampe küll ja veel) SILVULE!!! (Sest jäta suitsetamine maha ja tee oma perele ise jõulupraad) ANNILE!!!(See sms.. oh,see sms!) MAREKULE!! (Et sa mind talud) MADISELE!!! (Et sa mind VEEL rohkem talud) KINGALE!!!(Sest meil on külm) THORINAMAIAPATRITZKAKOPOBASTAMALENASRICANDREMAGNUSele... Because you are so awesome!! :)

3 kuud vs 2 nädalat

Ametlikult olen Itaalia pinnal viibinud nüüd 3 kuud ning kuigi väga suurt koduigatsust pole tekkinud, on täna just siin külmas toas eriline nostalgia tulnud.Palun väga, Äpu laul :)

Külaline Eestist... :)

Ja ongi käes detsembrikuu. Ma olen 3 kuud lollinud päevad läbi ringi ja rääkinud saapamaal lambivendadega juttu. Niipalju siis minu korralikust eesti keelest Itaalias. Ei õnnestu kuidagi. Siiski üritan eelneva, vääga sündmusterohke nädala kokku võtta. Oehjah.

Venerdi,  reede, 24.november.

Anna on mind Sienast äratulekust saadik Milanosse külla kutsunud ning lõpuks sinna siis ma ka läksin. Ligi kolm tundi sõitu regionaalrongiga (ma ei oska jälle seda sõna korralikult eesti keeles öelda) ning nii ma uhkesse Milano Centralesse jõudsingi. Loomulikult pidi rongijaam taluma kahe õnneliku tüdruku kiljumist. Ostsin päevapileti, sõitsin järjekordse metrooga ning suundusime Milano toomkiriku (f*****g duomo) poole. Käisime sees, vaatasime surnukehi (ma ei tea, miks mulle see meeldib -.-)- võrreldes Firenze toomkirikuga, jättis siinne mulle parema mulje. Siis pidime loomulikult šoppama (või siis mängima  šoppamist), käisime Ferrari poes, jalkapoes ja mingis megakallis kaubamajas, kus villane müts oli 200 EUR, mantel 3400 EUR ja lõhnaõli 525 EUR. Õhkasime ja käisime vetsus (mis nägi ka välja nagu mingi miljonipeldik). Kuna Anna on indoneeslanna, siis teab ta kõike ka Hiinalinnast ning nii ta viiski mind paika, kus ma nägin rohkem pilusid kui kogu oma elu jooksul kokku. Käisime söömas (mis eriti hea- kõik on imeodav, 9 EURi eest saime mõlemad kõhud kenasti täis). Anna elab muidu Milano teises otsas (nagu ma mõistsin, siis see linn on hästi suur), nii et pidime tagasi Centralesse minema ja sealt buss nr 42ga „koju“ sõitma. Õhtul aga tulime linna tagasi, käisime Zosiaga (meie teine majakaaslane Sienas) aperitivol (maksad joogi eest ja siis võid süüa nii palju kui tahad) ja pugesime tuttu.

Sabato, laupäev, 25.november

Magasime ülikaua ja lõpuks läksime mingile megaturule, kus kõik oli imeodav ja kus me olimegi kuni pimeduse tulekuni ehk kella 5ni. Mina sain tossud, koti ja pusa ning Anna retuusid ja pluusi. Mis aga on nõme, sain ma endale ühe Maroko päritolu stalkeri külge -.- Pikemalt võin omadele rääkida.
Õhtul tuli Zosia meile taas külla, Anna tegi Indoneesia toitu ja rääkisime Tiibetist, Etioopiast ja igasugu muudest toredatest asjadest. Pidžaamapidu ftw. Informeerisin Estellet tuleku kohta J

Domenica, pühapäev, 26.november

ESTELLE IS COMING! Natuke tuli aga oodata, läksime jälle linnapeale tuiama ja kohtusime ühe Anna sõbraga, kes viis meid välja sööma (hirmkallis koht jälle, ehhee) ja kunstigaleriisse. Siis tuli mul ette võtta aga retk Bergamosse, et Estellel lennujaamas õigel ajal vastas olla. Kõik laabus, jõudsin isegi varem ning tulin isegi mõttele, et tegelikult just lennujaamas nägin ma siinse Itaaliasoleku aja jooksul kõige rohkem eestlasi. ESTELLE KOHAL! Woohoo!! Sõime Burger Kingis õhtust, tegime hiljem kodus iPadis diskot ja kuulasime kuidas Anna iraanlannast korterikaaslane sõna otseses mõttes möirgas.


Lunedi, esmaspäev, 27.november

Kuna Anna pidi vara ülikooli minema ja meil olid piletid ostetud 11.27 rongile, leidsime end Essuga juba kell 8.38 Toomkirikust tuiamas. Käisime ka Milano della Scala juures ära (väga armetu nägi välja), Umberto galerii, poed ja jõudsime kohvikusse. Passisime seal kuni lõpuks tuli aeg lahkuda. Miumiu.
EI jätnud nagu Milano erilist muljet, võib-olla olen moetundmatu, aga mulle meeldivad teised Itaalia linnad rohkem (:

Minu uue kodulinnaga Padovas aga tutvust teha ei saanud, sest õhtul ootas ees EUROVISIOOON!!! Ja me pidime proovi tegema, ehhehehee.. Ja poole proovi (ehk siis me lihtsalt laulsime seda laulu mitu korda läbi ja Madis tegi plaksu) pealt tulid sisse itaallased, kes olid meid ukse taga kuulanud ja esitasid ettepaneku meid lindistada. WOohoo, saame kuulsaks kah!

Eurovisioon ise leidis aset aga meile tuttavas Amsterdam CAFEs, osalesid 7 tiimi: Belgia, Poola, meie, Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa. Võitja selgus detsibellimõõtjaga, nii et arvata on, et ega väikeriik ei võitnud.. Samas, kuigi ma läksin ülinärvi (haha, ma ei saa aru, miks) ja ma panin seal jumalast lambisõnu ja värisesin nagu haavaleht, tuli vokaalne osa enam-vähem välja (sest me olime ka ainsad, kes laulsid, teised tegid show-d) ning siiamaani inimesed patsutavad õlale, et nii hea ja nii hea! Samas ei saanudki ma aru, kas me saime 3nda või 4nda koha. Võitis igatahes Saksamaa ning nende laul oli selline:

Aga ega meie laululust otsa ei saanud, läksime veel pärast Estelle, Thorina ja Magnusega karaokesse; laulsime „Lady Marmalade’i“, mis oli aga Aguileraversioonist hoopistükkis erinev.. Aga midagi tuli ikka välja..

Martedi, teisipäev, 28.november

Essul oli sünnipäev 2.novembril ning kuna ma ilmselgelt ei julenud pakki saata, siis mõtlesin, et võiks ta termidesse ujuma viia. Nojah, mis siis lõpuks välja tuli- ujusime me küll, aga mitte termides, vaid õues, ja sedagi Veronas.  Nimelt keeras ilm Essu siiatulekuga ilgelt ära ning vihma muidu lahistas.. Eestlasi ei morjenda aga miski, nii et võtsime vapralt jalad kaenlasse ja tegime selle nalja ära. Loomulikult käisime pizzat söömas, loomulikult leidsime alguses Julia maja asemel üles Julia väidetava haua (mis toob mind ikka ja jälle tagasi mõttele, kas need elukad tegelikult ikka eksisteerisid?), loomulikult eksisime Google Mapsiga ära ning LOOOMULIKULT OLI MUL AKU TÜHI -.-

Aga pole halba ilma heata, leidsime hoopis ka jõuluturu üles ning kõik muud kohustuslikud asjad..
Tagasitulles tõdesin aga, et ka Itaalia on liiga väike- VErona rongijaamas sattusime kokku Anna Riikkaga, soome tüdrukuga, kes oli KA minu Siena keelegrupis J Tema tuli Padovasse, et siit järgmisel päeval Sardiiniasse lennata. Nii sai jälle vanu aegu meenutatud.. Rong hilines ka nagu alati. PALJU.
Padovas ladistas ka palju, aga suutsin Estellele siiski IKEA ja Auchani ära näidata. Jõudsime hilja koju, kuid siiski tahtsid poisid meie „Vihma loitsu“ lindistada. Nüüd on aga minu „megailusa häälega“ kööginaaber Viviana minu peale megatige, sest preili magas, kui me seda lindistasime (kell oli 22.30) ning rikkusime tema rahu. Küll aga võib tema oma häält kuritarvitada kell  4 hommikul pastat tehes .. Sitsiilia eripärad?
Magnus oli ka tige natuke, sest jõudsime tema juurde pärast kl 11, et süüa, aga see-eest sain ma emmelt paki (!!), mis oli igasugu häid asju- piparkoogid,Kalevi kommid, Geisha, DOMINOd, küüslauguleivad, juustu-sibulaleivad jnejne-täis, nii et see leevendas natuke J Ja lõpuks saime kõik koos (ehk siis mina ja Estelle) madratsit täis puhuda. Ihhii..

Mercoledi, kolmapäev, 29.november

Ikka oli kole ilm. Aga Veneetsias tuleb ju ära käia. Lambivendadega. Nii istusimegi jälle rongi peale ja panime ajama. Koleda tuule ja vihmaga sõitsime vaporettol ära, Madis mängis tulnukat ja riietas end kilesse, saime jälle palju naerda. Kuigi veetase oli VEEL normaalne, olid plangud alles ja isegi San Marco katedraalis olid need plangud olemas. Eelmisel korral me sinna teistega ei jõudnud, aga no, nüüd käisime ära ja võttis täitsa pahviks kohe! Sees pilti teha ei tohtinud, aga interjöör on muidu selline.  Kui järgmine kord Veneetsiasse lähen, käin tornis ka ära ja relvakambris ja … ÄGE! J
Taaskord käisime kohustuslikul Rialto sillal ära, mängisime suveniirituriste ja otsisime Peggy Guggenheimi kollektsioonimuuseumi üles.

Tagasi Padovas, võtsime piparkoogitaigna, Vana Tallinna ja Viru Valge (Essu oli nagu jõuluvana, kui ta siia tuli) kaasa ja läksime Ederlesse kokkama. Natuke kõrbesid piparkoogid ära, aga ikkagi olid need meganämmad J Edasi tegime tüdrukute ja Madisega Thorina toas pidžaamapeo alge, mängisime „Who am I?“-mängu ja valmistusime Inglise diskoks.. Ning õhtu mööduski Fishmarketis tantsides :)

Giovedi, neljapäev, 29.november.

Ärkasime õige vara üles, sest Essu pidi 11.39 rongile jõudma ja Padova oli mul talle veel näitamata.. Õnneks tuli päike välja, Essu tegi pilti ka, ehhee! Kiirustasime siis linna, nägime Piazzad ära- Piazza dei Signori, minu ülikoolihoone, Piazza del Erbe ja –Frutta- turukohad; käisime HjaM-is, külastasime Euroopa suuruselt 7ndat katedraali, San Antoniot, Itaalia suurimat väljakut- Prato della Vallet- ja woohoo! Oligi kõik tähtis ära näidatud J Sõime pizzapirukat ja sõitsime trammiga rongijaama.

Ja siis kui Essu juba rongis istus, võttis mus võimust tühjus. Koduigatsus? Võib-olla. Tükike kodu oli tõesti temaga siin ja juba ma tunnen sellest puudust.. Kuigi mul on minu asjad ja loomulikult Madis-Marek, tundub Eesti ikkagi nii kaugel. Kuigi meil on siin nüüd ka külm (6 kraadi), ei ole see võrdlemisväärt. Jõuluturg on mannetu, sest see ei ole miski ilma lumeta. Jõulukaunistusedki tunduvad nii imelikud. Ja hõõgvein maitseb ainult tänu sakslastele hästi, itaallased seda teha ei oska. Vähemalt on mul minu piparkoogid ja Kaisu, Thorina, Moritz, Patrick, kes ka õigest jõuluajast puudust tunnevad :)

Venerdi, reede, 30.november

Viimane novembrikuupäev! Magasin kella 1ni, hehe, ilmselgelt väsitas nädal mind täiesti ära. Sain Mattiaga tandemi jaoks kokku, purssisin itaalia keelt ja jooksin kella 5ks Ederlesse, et Andre šokolaadist osa saada. Lõpuks sõime alguses hoopis minu Tallinna šokolaadi ja piparkooke, kuni ta oma Lindtiga kohale tuli. Rääkisime, naersime, õpetasin Õ-tähte ja liikusime kl 8ks Patricku juurde õhtusöögile. Tegime pastat (ikka ja jälle pestoga, ma pean päris mitu purki seda Eestisse tooma, see on VÕRRATU!!!!), glühweini ja tulime mõttele, et võiks järgmine päev Bolognasse festivalile minna. Nii et..

Sabato, laupäev, 1.detsember

Minu detsembrikuualgus möödus Bolognas… Jõudsime sinna juba kl 10 hommikul, nii et käisime rahulikult ringi, vaatasime jõuluasju (seal oli mingi jõulufestival), nojah, Jõuluturgu ikka ei ületa, ronisime 498 trepiastet ja 93 meetrit torni, mis meenutas Sienat, käisime San Sebastiani katedraalis (mis tegelikult on vist 7 kirikut koos), sealt meid visati aga suhteliselt kiiresti välja, sest kl 14 pidi seal algama jumalateenistus. Jõime palju kohvi (sest see on odav) ja meenutasime jõuluaega ning tulime kiiresti tagasi. Ei ütleks, et väga uhke mulje jättis, ometi meenutas Sienat ja tuletas minu siiatulekut meelde.

Kas ma olen tõesti muutunud? Miks? Kuidas? Sellele saate vastuse 18.detsembril kui 22.45 maandub Eestis Lufthansa lennuk Münchenist... Seda, kui kaua ma Eestis olen, ei tea ma veel ise ka, eks näis. :)

Ja järgmisel nädalal ma õpin ka. Ma luban :)