Ja ongi käes detsembrikuu. Ma olen 3 kuud lollinud päevad
läbi ringi ja rääkinud saapamaal lambivendadega juttu. Niipalju siis minu
korralikust eesti keelest Itaalias. Ei õnnestu kuidagi. Siiski üritan eelneva,
vääga sündmusterohke nädala kokku võtta. Oehjah.
Venerdi, reede, 24.november.
Anna on mind Sienast äratulekust saadik Milanosse külla kutsunud ning lõpuks sinna siis ma ka läksin. Ligi kolm tundi sõitu regionaalrongiga (ma ei oska jälle seda sõna korralikult eesti keeles öelda) ning nii ma uhkesse Milano Centralesse jõudsingi. Loomulikult pidi rongijaam taluma kahe õnneliku tüdruku kiljumist. Ostsin päevapileti, sõitsin järjekordse metrooga ning suundusime Milano toomkiriku (f*****g duomo) poole. Käisime sees, vaatasime surnukehi (ma ei tea, miks mulle see meeldib -.-)- võrreldes Firenze toomkirikuga, jättis siinne mulle parema mulje. Siis pidime loomulikult šoppama (või siis mängima šoppamist), käisime Ferrari poes, jalkapoes ja mingis megakallis kaubamajas, kus villane müts oli 200 EUR, mantel 3400 EUR ja lõhnaõli 525 EUR. Õhkasime ja käisime vetsus (mis nägi ka välja nagu mingi miljonipeldik). Kuna Anna on indoneeslanna, siis teab ta kõike ka Hiinalinnast ning nii ta viiski mind paika, kus ma nägin rohkem pilusid kui kogu oma elu jooksul kokku. Käisime söömas (mis eriti hea- kõik on imeodav, 9 EURi eest saime mõlemad kõhud kenasti täis). Anna elab muidu Milano teises otsas (nagu ma mõistsin, siis see linn on hästi suur), nii et pidime tagasi Centralesse minema ja sealt buss nr 42ga „koju“ sõitma. Õhtul aga tulime linna tagasi, käisime Zosiaga (meie teine majakaaslane Sienas) aperitivol (maksad joogi eest ja siis võid süüa nii palju kui tahad) ja pugesime tuttu.
Sabato, laupäev, 25.november
Venerdi, reede, 24.november.
Anna on mind Sienast äratulekust saadik Milanosse külla kutsunud ning lõpuks sinna siis ma ka läksin. Ligi kolm tundi sõitu regionaalrongiga (ma ei oska jälle seda sõna korralikult eesti keeles öelda) ning nii ma uhkesse Milano Centralesse jõudsingi. Loomulikult pidi rongijaam taluma kahe õnneliku tüdruku kiljumist. Ostsin päevapileti, sõitsin järjekordse metrooga ning suundusime Milano toomkiriku (f*****g duomo) poole. Käisime sees, vaatasime surnukehi (ma ei tea, miks mulle see meeldib -.-)- võrreldes Firenze toomkirikuga, jättis siinne mulle parema mulje. Siis pidime loomulikult šoppama (või siis mängima šoppamist), käisime Ferrari poes, jalkapoes ja mingis megakallis kaubamajas, kus villane müts oli 200 EUR, mantel 3400 EUR ja lõhnaõli 525 EUR. Õhkasime ja käisime vetsus (mis nägi ka välja nagu mingi miljonipeldik). Kuna Anna on indoneeslanna, siis teab ta kõike ka Hiinalinnast ning nii ta viiski mind paika, kus ma nägin rohkem pilusid kui kogu oma elu jooksul kokku. Käisime söömas (mis eriti hea- kõik on imeodav, 9 EURi eest saime mõlemad kõhud kenasti täis). Anna elab muidu Milano teises otsas (nagu ma mõistsin, siis see linn on hästi suur), nii et pidime tagasi Centralesse minema ja sealt buss nr 42ga „koju“ sõitma. Õhtul aga tulime linna tagasi, käisime Zosiaga (meie teine majakaaslane Sienas) aperitivol (maksad joogi eest ja siis võid süüa nii palju kui tahad) ja pugesime tuttu.
Sabato, laupäev, 25.november
Magasime ülikaua ja lõpuks läksime mingile megaturule, kus
kõik oli imeodav ja kus me olimegi kuni pimeduse tulekuni ehk kella 5ni. Mina
sain tossud, koti ja pusa ning Anna retuusid ja pluusi. Mis aga on nõme, sain
ma endale ühe Maroko päritolu stalkeri külge -.- Pikemalt võin omadele rääkida.
Õhtul tuli Zosia meile taas külla, Anna tegi Indoneesia toitu ja rääkisime Tiibetist, Etioopiast ja igasugu muudest toredatest asjadest. Pidžaamapidu ftw. Informeerisin Estellet tuleku kohta J
Domenica, pühapäev, 26.november
ESTELLE IS COMING! Natuke tuli aga oodata, läksime jälle linnapeale tuiama ja kohtusime ühe Anna sõbraga, kes viis meid välja sööma (hirmkallis koht jälle, ehhee) ja kunstigaleriisse. Siis tuli mul ette võtta aga retk Bergamosse, et Estellel lennujaamas õigel ajal vastas olla. Kõik laabus, jõudsin isegi varem ning tulin isegi mõttele, et tegelikult just lennujaamas nägin ma siinse Itaaliasoleku aja jooksul kõige rohkem eestlasi. ESTELLE KOHAL! Woohoo!! Sõime Burger Kingis õhtust, tegime hiljem kodus iPadis diskot ja kuulasime kuidas Anna iraanlannast korterikaaslane sõna otseses mõttes möirgas.
Lunedi, esmaspäev, 27.november
Kuna Anna pidi vara ülikooli minema ja meil olid piletid ostetud 11.27 rongile, leidsime end Essuga juba kell 8.38 Toomkirikust tuiamas. Käisime ka Milano della Scala juures ära (väga armetu nägi välja), Umberto galerii, poed ja jõudsime kohvikusse. Passisime seal kuni lõpuks tuli aeg lahkuda. Miumiu.
EI jätnud nagu Milano erilist muljet, võib-olla olen moetundmatu, aga mulle meeldivad teised Itaalia linnad rohkem (:
Minu uue kodulinnaga Padovas aga tutvust teha ei saanud, sest õhtul ootas ees EUROVISIOOON!!! Ja me pidime proovi tegema, ehhehehee.. Ja poole proovi (ehk siis me lihtsalt laulsime seda laulu mitu korda läbi ja Madis tegi plaksu) pealt tulid sisse itaallased, kes olid meid ukse taga kuulanud ja esitasid ettepaneku meid lindistada. WOohoo, saame kuulsaks kah!
Eurovisioon ise leidis aset aga meile tuttavas Amsterdam CAFEs, osalesid 7 tiimi: Belgia, Poola, meie, Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa. Võitja selgus detsibellimõõtjaga, nii et arvata on, et ega väikeriik ei võitnud.. Samas, kuigi ma läksin ülinärvi (haha, ma ei saa aru, miks) ja ma panin seal jumalast lambisõnu ja värisesin nagu haavaleht, tuli vokaalne osa enam-vähem välja (sest me olime ka ainsad, kes laulsid, teised tegid show-d) ning siiamaani inimesed patsutavad õlale, et nii hea ja nii hea! Samas ei saanudki ma aru, kas me saime 3nda või 4nda koha. Võitis igatahes Saksamaa ning nende laul oli selline:
Aga ega meie laululust otsa ei saanud, läksime veel pärast Estelle, Thorina ja Magnusega karaokesse; laulsime „Lady Marmalade’i“, mis oli aga Aguileraversioonist hoopistükkis erinev.. Aga midagi tuli ikka välja..
Martedi, teisipäev, 28.november
Essul oli sünnipäev 2.novembril ning kuna ma ilmselgelt ei julenud pakki saata, siis mõtlesin, et võiks ta termidesse ujuma viia. Nojah, mis siis lõpuks välja tuli- ujusime me küll, aga mitte termides, vaid õues, ja sedagi Veronas. Nimelt keeras ilm Essu siiatulekuga ilgelt ära ning vihma muidu lahistas.. Eestlasi ei morjenda aga miski, nii et võtsime vapralt jalad kaenlasse ja tegime selle nalja ära. Loomulikult käisime pizzat söömas, loomulikult leidsime alguses Julia maja asemel üles Julia väidetava haua (mis toob mind ikka ja jälle tagasi mõttele, kas need elukad tegelikult ikka eksisteerisid?), loomulikult eksisime Google Mapsiga ära ning LOOOMULIKULT OLI MUL AKU TÜHI -.-
Aga pole halba ilma heata, leidsime hoopis ka jõuluturu üles ning kõik muud kohustuslikud asjad..
Tagasitulles tõdesin aga, et ka Itaalia on liiga väike- VErona rongijaamas sattusime kokku Anna Riikkaga, soome tüdrukuga, kes oli KA minu Siena keelegrupis J Tema tuli Padovasse, et siit järgmisel päeval Sardiiniasse lennata. Nii sai jälle vanu aegu meenutatud.. Rong hilines ka nagu alati. PALJU.
Padovas ladistas ka palju, aga suutsin Estellele siiski IKEA ja Auchani ära näidata. Jõudsime hilja koju, kuid siiski tahtsid poisid meie „Vihma loitsu“ lindistada. Nüüd on aga minu „megailusa häälega“ kööginaaber Viviana minu peale megatige, sest preili magas, kui me seda lindistasime (kell oli 22.30) ning rikkusime tema rahu. Küll aga võib tema oma häält kuritarvitada kell 4 hommikul pastat tehes .. Sitsiilia eripärad?
Magnus oli ka tige natuke, sest jõudsime tema juurde pärast kl 11, et süüa, aga see-eest sain ma emmelt paki (!!), mis oli igasugu häid asju- piparkoogid,Kalevi kommid, Geisha, DOMINOd, küüslauguleivad, juustu-sibulaleivad jnejne-täis, nii et see leevendas natuke J Ja lõpuks saime kõik koos (ehk siis mina ja Estelle) madratsit täis puhuda. Ihhii..
Mercoledi, kolmapäev, 29.november
Ikka oli kole ilm. Aga Veneetsias tuleb ju ära käia. Lambivendadega. Nii istusimegi jälle rongi peale ja panime ajama. Koleda tuule ja vihmaga sõitsime vaporettol ära, Madis mängis tulnukat ja riietas end kilesse, saime jälle palju naerda. Kuigi veetase oli VEEL normaalne, olid plangud alles ja isegi San Marco katedraalis olid need plangud olemas. Eelmisel korral me sinna teistega ei jõudnud, aga no, nüüd käisime ära ja võttis täitsa pahviks kohe! Sees pilti teha ei tohtinud, aga interjöör on muidu selline. Kui järgmine kord Veneetsiasse lähen, käin tornis ka ära ja relvakambris ja … ÄGE! J
Taaskord käisime kohustuslikul Rialto sillal ära, mängisime suveniirituriste ja otsisime Peggy Guggenheimi kollektsioonimuuseumi üles.
Tagasi Padovas, võtsime piparkoogitaigna, Vana Tallinna ja Viru Valge (Essu oli nagu jõuluvana, kui ta siia tuli) kaasa ja läksime Ederlesse kokkama. Natuke kõrbesid piparkoogid ära, aga ikkagi olid need meganämmad J Edasi tegime tüdrukute ja Madisega Thorina toas pidžaamapeo alge, mängisime „Who am I?“-mängu ja valmistusime Inglise diskoks.. Ning õhtu mööduski Fishmarketis tantsides :)
Õhtul tuli Zosia meile taas külla, Anna tegi Indoneesia toitu ja rääkisime Tiibetist, Etioopiast ja igasugu muudest toredatest asjadest. Pidžaamapidu ftw. Informeerisin Estellet tuleku kohta J
Domenica, pühapäev, 26.november
ESTELLE IS COMING! Natuke tuli aga oodata, läksime jälle linnapeale tuiama ja kohtusime ühe Anna sõbraga, kes viis meid välja sööma (hirmkallis koht jälle, ehhee) ja kunstigaleriisse. Siis tuli mul ette võtta aga retk Bergamosse, et Estellel lennujaamas õigel ajal vastas olla. Kõik laabus, jõudsin isegi varem ning tulin isegi mõttele, et tegelikult just lennujaamas nägin ma siinse Itaaliasoleku aja jooksul kõige rohkem eestlasi. ESTELLE KOHAL! Woohoo!! Sõime Burger Kingis õhtust, tegime hiljem kodus iPadis diskot ja kuulasime kuidas Anna iraanlannast korterikaaslane sõna otseses mõttes möirgas.
Lunedi, esmaspäev, 27.november
Kuna Anna pidi vara ülikooli minema ja meil olid piletid ostetud 11.27 rongile, leidsime end Essuga juba kell 8.38 Toomkirikust tuiamas. Käisime ka Milano della Scala juures ära (väga armetu nägi välja), Umberto galerii, poed ja jõudsime kohvikusse. Passisime seal kuni lõpuks tuli aeg lahkuda. Miumiu.
EI jätnud nagu Milano erilist muljet, võib-olla olen moetundmatu, aga mulle meeldivad teised Itaalia linnad rohkem (:
Minu uue kodulinnaga Padovas aga tutvust teha ei saanud, sest õhtul ootas ees EUROVISIOOON!!! Ja me pidime proovi tegema, ehhehehee.. Ja poole proovi (ehk siis me lihtsalt laulsime seda laulu mitu korda läbi ja Madis tegi plaksu) pealt tulid sisse itaallased, kes olid meid ukse taga kuulanud ja esitasid ettepaneku meid lindistada. WOohoo, saame kuulsaks kah!
Eurovisioon ise leidis aset aga meile tuttavas Amsterdam CAFEs, osalesid 7 tiimi: Belgia, Poola, meie, Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa. Võitja selgus detsibellimõõtjaga, nii et arvata on, et ega väikeriik ei võitnud.. Samas, kuigi ma läksin ülinärvi (haha, ma ei saa aru, miks) ja ma panin seal jumalast lambisõnu ja värisesin nagu haavaleht, tuli vokaalne osa enam-vähem välja (sest me olime ka ainsad, kes laulsid, teised tegid show-d) ning siiamaani inimesed patsutavad õlale, et nii hea ja nii hea! Samas ei saanudki ma aru, kas me saime 3nda või 4nda koha. Võitis igatahes Saksamaa ning nende laul oli selline:
Aga ega meie laululust otsa ei saanud, läksime veel pärast Estelle, Thorina ja Magnusega karaokesse; laulsime „Lady Marmalade’i“, mis oli aga Aguileraversioonist hoopistükkis erinev.. Aga midagi tuli ikka välja..
Martedi, teisipäev, 28.november
Essul oli sünnipäev 2.novembril ning kuna ma ilmselgelt ei julenud pakki saata, siis mõtlesin, et võiks ta termidesse ujuma viia. Nojah, mis siis lõpuks välja tuli- ujusime me küll, aga mitte termides, vaid õues, ja sedagi Veronas. Nimelt keeras ilm Essu siiatulekuga ilgelt ära ning vihma muidu lahistas.. Eestlasi ei morjenda aga miski, nii et võtsime vapralt jalad kaenlasse ja tegime selle nalja ära. Loomulikult käisime pizzat söömas, loomulikult leidsime alguses Julia maja asemel üles Julia väidetava haua (mis toob mind ikka ja jälle tagasi mõttele, kas need elukad tegelikult ikka eksisteerisid?), loomulikult eksisime Google Mapsiga ära ning LOOOMULIKULT OLI MUL AKU TÜHI -.-
Aga pole halba ilma heata, leidsime hoopis ka jõuluturu üles ning kõik muud kohustuslikud asjad..
Tagasitulles tõdesin aga, et ka Itaalia on liiga väike- VErona rongijaamas sattusime kokku Anna Riikkaga, soome tüdrukuga, kes oli KA minu Siena keelegrupis J Tema tuli Padovasse, et siit järgmisel päeval Sardiiniasse lennata. Nii sai jälle vanu aegu meenutatud.. Rong hilines ka nagu alati. PALJU.
Padovas ladistas ka palju, aga suutsin Estellele siiski IKEA ja Auchani ära näidata. Jõudsime hilja koju, kuid siiski tahtsid poisid meie „Vihma loitsu“ lindistada. Nüüd on aga minu „megailusa häälega“ kööginaaber Viviana minu peale megatige, sest preili magas, kui me seda lindistasime (kell oli 22.30) ning rikkusime tema rahu. Küll aga võib tema oma häält kuritarvitada kell 4 hommikul pastat tehes .. Sitsiilia eripärad?
Magnus oli ka tige natuke, sest jõudsime tema juurde pärast kl 11, et süüa, aga see-eest sain ma emmelt paki (!!), mis oli igasugu häid asju- piparkoogid,Kalevi kommid, Geisha, DOMINOd, küüslauguleivad, juustu-sibulaleivad jnejne-täis, nii et see leevendas natuke J Ja lõpuks saime kõik koos (ehk siis mina ja Estelle) madratsit täis puhuda. Ihhii..
Mercoledi, kolmapäev, 29.november
Ikka oli kole ilm. Aga Veneetsias tuleb ju ära käia. Lambivendadega. Nii istusimegi jälle rongi peale ja panime ajama. Koleda tuule ja vihmaga sõitsime vaporettol ära, Madis mängis tulnukat ja riietas end kilesse, saime jälle palju naerda. Kuigi veetase oli VEEL normaalne, olid plangud alles ja isegi San Marco katedraalis olid need plangud olemas. Eelmisel korral me sinna teistega ei jõudnud, aga no, nüüd käisime ära ja võttis täitsa pahviks kohe! Sees pilti teha ei tohtinud, aga interjöör on muidu selline. Kui järgmine kord Veneetsiasse lähen, käin tornis ka ära ja relvakambris ja … ÄGE! J
Taaskord käisime kohustuslikul Rialto sillal ära, mängisime suveniirituriste ja otsisime Peggy Guggenheimi kollektsioonimuuseumi üles.
Tagasi Padovas, võtsime piparkoogitaigna, Vana Tallinna ja Viru Valge (Essu oli nagu jõuluvana, kui ta siia tuli) kaasa ja läksime Ederlesse kokkama. Natuke kõrbesid piparkoogid ära, aga ikkagi olid need meganämmad J Edasi tegime tüdrukute ja Madisega Thorina toas pidžaamapeo alge, mängisime „Who am I?“-mängu ja valmistusime Inglise diskoks.. Ning õhtu mööduski Fishmarketis tantsides :)
Giovedi, neljapäev, 29.november.
Ärkasime õige vara üles, sest Essu pidi 11.39 rongile jõudma ja Padova oli mul talle veel näitamata.. Õnneks tuli päike välja, Essu tegi pilti ka, ehhee! Kiirustasime siis linna, nägime Piazzad ära- Piazza dei Signori, minu ülikoolihoone, Piazza del Erbe ja –Frutta- turukohad; käisime HjaM-is, külastasime Euroopa suuruselt 7ndat katedraali, San Antoniot, Itaalia suurimat väljakut- Prato della Vallet- ja woohoo! Oligi kõik tähtis ära näidatud J Sõime pizzapirukat ja sõitsime trammiga rongijaama.
Ja siis kui Essu juba
rongis istus, võttis mus võimust tühjus. Koduigatsus? Võib-olla. Tükike kodu
oli tõesti temaga siin ja juba ma tunnen sellest puudust.. Kuigi mul on minu
asjad ja loomulikult Madis-Marek, tundub Eesti ikkagi nii kaugel. Kuigi meil on
siin nüüd ka külm (6 kraadi), ei ole see võrdlemisväärt. Jõuluturg on mannetu,
sest see ei ole miski ilma lumeta. Jõulukaunistusedki tunduvad nii imelikud. Ja
hõõgvein maitseb ainult tänu sakslastele hästi, itaallased seda teha ei oska.
Vähemalt on mul minu piparkoogid ja Kaisu, Thorina, Moritz, Patrick, kes ka
õigest jõuluajast puudust tunnevad :)
Venerdi, reede, 30.november
Viimane novembrikuupäev! Magasin kella 1ni, hehe, ilmselgelt väsitas nädal mind täiesti ära. Sain Mattiaga tandemi jaoks kokku, purssisin itaalia keelt ja jooksin kella 5ks Ederlesse, et Andre šokolaadist osa saada. Lõpuks sõime alguses hoopis minu Tallinna šokolaadi ja piparkooke, kuni ta oma Lindtiga kohale tuli. Rääkisime, naersime, õpetasin Õ-tähte ja liikusime kl 8ks Patricku juurde õhtusöögile. Tegime pastat (ikka ja jälle pestoga, ma pean päris mitu purki seda Eestisse tooma, see on VÕRRATU!!!!), glühweini ja tulime mõttele, et võiks järgmine päev Bolognasse festivalile minna. Nii et..
Sabato, laupäev, 1.detsember
Minu detsembrikuualgus möödus Bolognas… Jõudsime sinna juba kl 10 hommikul, nii et käisime rahulikult ringi, vaatasime jõuluasju (seal oli mingi jõulufestival), nojah, Jõuluturgu ikka ei ületa, ronisime 498 trepiastet ja 93 meetrit torni, mis meenutas Sienat, käisime San Sebastiani katedraalis (mis tegelikult on vist 7 kirikut koos), sealt meid visati aga suhteliselt kiiresti välja, sest kl 14 pidi seal algama jumalateenistus. Jõime palju kohvi (sest see on odav) ja meenutasime jõuluaega ning tulime kiiresti tagasi. Ei ütleks, et väga uhke mulje jättis, ometi meenutas Sienat ja tuletas minu siiatulekut meelde.
Ja järgmisel nädalal ma õpin ka. Ma luban :)
Ärkasime õige vara üles, sest Essu pidi 11.39 rongile jõudma ja Padova oli mul talle veel näitamata.. Õnneks tuli päike välja, Essu tegi pilti ka, ehhee! Kiirustasime siis linna, nägime Piazzad ära- Piazza dei Signori, minu ülikoolihoone, Piazza del Erbe ja –Frutta- turukohad; käisime HjaM-is, külastasime Euroopa suuruselt 7ndat katedraali, San Antoniot, Itaalia suurimat väljakut- Prato della Vallet- ja woohoo! Oligi kõik tähtis ära näidatud J Sõime pizzapirukat ja sõitsime trammiga rongijaama.
Venerdi, reede, 30.november
Viimane novembrikuupäev! Magasin kella 1ni, hehe, ilmselgelt väsitas nädal mind täiesti ära. Sain Mattiaga tandemi jaoks kokku, purssisin itaalia keelt ja jooksin kella 5ks Ederlesse, et Andre šokolaadist osa saada. Lõpuks sõime alguses hoopis minu Tallinna šokolaadi ja piparkooke, kuni ta oma Lindtiga kohale tuli. Rääkisime, naersime, õpetasin Õ-tähte ja liikusime kl 8ks Patricku juurde õhtusöögile. Tegime pastat (ikka ja jälle pestoga, ma pean päris mitu purki seda Eestisse tooma, see on VÕRRATU!!!!), glühweini ja tulime mõttele, et võiks järgmine päev Bolognasse festivalile minna. Nii et..
Sabato, laupäev, 1.detsember
Minu detsembrikuualgus möödus Bolognas… Jõudsime sinna juba kl 10 hommikul, nii et käisime rahulikult ringi, vaatasime jõuluasju (seal oli mingi jõulufestival), nojah, Jõuluturgu ikka ei ületa, ronisime 498 trepiastet ja 93 meetrit torni, mis meenutas Sienat, käisime San Sebastiani katedraalis (mis tegelikult on vist 7 kirikut koos), sealt meid visati aga suhteliselt kiiresti välja, sest kl 14 pidi seal algama jumalateenistus. Jõime palju kohvi (sest see on odav) ja meenutasime jõuluaega ning tulime kiiresti tagasi. Ei ütleks, et väga uhke mulje jättis, ometi meenutas Sienat ja tuletas minu siiatulekut meelde.
Kas ma olen tõesti muutunud? Miks? Kuidas? Sellele saate vastuse 18.detsembril kui 22.45 maandub Eestis Lufthansa lennuk Münchenist... Seda, kui kaua ma Eestis olen, ei tea ma veel ise ka, eks näis. :)
Ja järgmisel nädalal ma õpin ka. Ma luban :)
Nessun commento:
Posta un commento