lunedì 7 novembre 2016

Mida teha Catanias turistidega Ehk Kuidas kohalikud Teist maailmasõda õigustavad

Gerly juhtis tähelepanu, et ma pole ammu kirjutanud. Tõsi ta on, sest mul on olnud kaks turistinädalat, kui üle-eelmisel nädalal külastas mind Enric ja eelmise nädala veetsin Maltal ning olin ise üks paras turistinärakas. Aga eks ma üritan järjepanu kõike meenutada.

Tegelikult on päris tore, et võrreldes Padova-Erasmusega on mul külastajaid palju rohkem. Nojah, kuna siin ühtegi teist eestlast pole ning pole neid ka tänaval lampi kohanud, siis on hästi tore, kui minust hoolitakse. Aga megaarmas oli Enrici žest mulle külla tulla nii et neljapäeva õhtul veiniklaasi kõrval tehti otsus ning pühapäeval oligi ta juba siin. Mida me kõike siis tegime? Lisaks hambaarstisaagale...

Aga Enrici näitel saab siis panna kirja, mida mu külalistel tasub siin teha!

1) RANNAS KÄIA

Esmaspäeval sõitsime taas Acirealesse ja olime nagu konnad kivil (Vaene Lukasz - UUUKASŠŠŠ - ei saanud snorgeldama minna, sest ta unustas maski osta ja nii ta mossitas tund aega veel hullema konnana)

Very healthy breakfast!




Rannahipster!



Kolmapäeval oli aga kõige soojem ilm ever ning tõele au andes lasin ühe loengu üle. 27 kraadi oli! Oleks ju olnud patt mitte minna. Seda enam, et see rand on tõesti ilus -





Iseenesest Etnat oli ka näha, aga nojah. Ei jäänud pildile. 

Kutsud olid ka rannas!

2) MUUSEUMIS KÄIMA

Catanias on päris palju muuseume (Tripadvisor ütles), aga meie valik jäi ühe sõjamuuseumi peale. Iseenesest sinna saamine oli raske, sest ilmselgelt jäime me õigel hetkel tornaado kätte (Etna suudab siin nii palju ilma mõjutada, et ilmaennustus ei täi ja põhimõtteliselt võib 15 minutit tulla padukat ning kohe särab päike, aga see vesi ujutab tänavad üle). Loomulikult ei oska ka autojuhid arvestada mööda lompe kalpsavate inimestega ehk ma olin ikka väga märg kass. Aga sellest pole hullu, sest muuseum oli äge.



Võtsime siis ette MUSEO DELLO SBARCO, mis keskendub 1943. aastal Teise maailmasõja aegsele Sitsiilia pommitamisele (Liitlased üritasid Sitsiiliat vabastada Mussolini käe alt). Sissepääs oli 2 eurot ning selle eest olime Enriciga seal ligi kolm tundi. Natuke meenutab see Okupatsioonide muuseumi, kuid on võib-olla veidi rohkem kaasaegne (samas pole ma väga kaua seal käinud, võib-olla on midagi muutunud). Igatahes sisenedes viidi meid ühte suurde saali, mis oli omamoodi rekonstruktsioon ühest linnaväljakust. Seal oli nii poelett, pagariäri, raekojahoone, postkontor kui inimesed. Mõne aja pärast kõlas aga hoiatav signaal ning meil kästi varjendisse minna. Paar minutit kuulsid pommitamist, kõik värises, punker värises ning pommitamise lõppedes astusid välja ja väljak oli puruks.




Päris tõeline, eks? Olgu öeldud, et ma helistasin kohe pärast muuseumist lahkumist vanaemale :)

Erinevates saalides oli väga palju lahinguvarustust, ühtlasi sai näha Hitleri, Churchilli, Eisenhoweri ja Mussolini vahakujusid. Meie lemmik oli aga teine punker, kus ma isegi korra kiljatasin, sest mingid vennad hakkasid tulistama. 


Mis mind aga tõeliselt üllatama pani, on tõik, et sitsiillased süüdistavad siiamaani USA (Prantsusmaad, Suurbritanniat natuke vähem), et selline pommitamine toimus. Mussolini oli nende meelest hea ning põhimõtteliselt oleks sõda võinud nende poolest jätkuda. Kohati on sitsiillaste põhimõtted siiani samad - kas või USA presidendivalimisi vaadates. Selline "ah, mis mul sest, lähen parem söön pizzat" suhtumine on. Aga mis seal ikka teha, saarel ongi ju kõik palju kaugem...

3) LINNA AVASTAMA

Katedraali katusele ronimine maksab 3 eurot ning vaade on tõesti kena. 






Tere tulemast minu koju!



Ja minu ülikooli peahoonesse!




4) SÖÖMA või ise süüa tegema.



Lukasz taris meid kommunistlikusse ökorestorani. 



Minu vana hea vaade köögiaknast

Maksad 15 eurot, saad kõiki Sitsiilia delikatesse proovida. Ja joogid on hinna sees!





Või siis teed ise süüa.. Otsustasime ühel õhtul, et mina teen midagi eestimaist ning Enric kokkab paellat. Juhkentalis ta seda juba tegi, nüüd sai siis Cataniast asju proovida. Mina võtsin menüüsse küüslauguleivad, singi-küüslaugurullid ja täidetud munad. Nagu Lukasz ütles: "Täna me ei suudle! Või oota.. suudleme küll, sest me olemegi küüslaugused!" :'D

Tõsi, normaalset sinki ega hapukoort siin ju pole. Asja ajas ära ka turult 1,50 euro eest ostetud 300 grammi viilutatud salaamit ning majoneesi - maitsestamata jogurti seu. 



Catania parim pizza? 8 eurot, aga saad sardiine, sinki, herneid, oliive, mozzarellat ja loomulikult tomatikastet 

5) PIDU PANNA 

Kuigi Enrici siinoleku ajal ülemäära palju ESNi ja AEGEE üritusi polnud, siis mõnele ikka leidsime oma tee. Näiteks oli esimesel õhtul kohe "Bad taste" party, mis kätkes siis endast seda, et riietu end nii suvalt kui tahad. Panin pidžaama ja kukkusin twerkima. 





Samuti leidsime tee ESNi talendišõule, kus esitati nii ooperit kui Oppa Gangnam Style'i. Ka mind pressiti tüdrukutega lavale ning esitasime mingit Itaalia poppi. 

Giorgio ja Lukasz esitavad "Zuppa Romanat" - poolakate pilašõud. 




A photo posted by Merili Luuk (@merililuuk) on



Ühel õhtul otsustasime aga kodus olla ning meie köögist sai beerpongiala!





Ning hiljem läks lahti üks suuremat sorti karaoke :)



Viimasel õhtul olid kõik ikka päris kurvad, aga noh. Boris, kelle me selle külastuse jooksul enda jaoks leidsime, jääb meile ikka laulma.



Tegime tema auks ikka kükki kah!


Ja siis oligi aeg minna. "Tristissimo!" 


TRISTISSIMO! 





1 commento: