Mitte et google ja blogi norrakeelsed oleks, aga ..
Nädala alguses mõtlesime, et oleks tore oma uus kodulinn Padova üle vaadata. Kuna poistel veel elamiskohti pole, tahtsid nad natuke asja uurida, minul aga jamad Padova ja Tartu ülikoolide vahel: nimelt ei suudeta tunnistada, et ma olen siinne üliõpilane. Mõeldud, tehtud. Reedel avastasime, et Gianluca oli läinud varasemase bussiga, meie Magnusega lasime ainult Giulia tunni üle ja asusime Padova poole teele 15.15. Ikka bussiga, sest bussipilet ca 5h-se sõidu eest on 26 euri, rongipilet aga eelmisel päeval ostetuna üle 50. Kui me lootsime Padovasse jõuda kuskil 8 paiku õhtul, siis Itaalias asjad nii lihtsalt ei käi. Kuigi buss on mõnus ja hea, täitsa võrreldav meie Sebe uue ekspressiga, siis talle meeldib oodata ja ummikutes passida. Nii avastasime end pärast poole HIMYM 4.hooaja vaatamist ikka veel kuskil Bologna ja Padova vahel kükitamas. htc56xyuti norsk!!
'lolololololololo
(Magnus tervitab)
Hommikul oli aga Magnusel kokku lepitud aeg oma korteri nägemiseks ning nii võtsin minagi sammud oma tulevase elukoha poole- Galeno Ceccarelli ühikasse. Esmapilgul tundus see kesklinnast aga tohutu kaugel olevat, hostelitädi soovitas mul bussijaamast takso võtta. Selleks et bussijaama jõuda, oli vaja omakorda 30 minutit mööda kesktänavat kõndida, aeg-ajalt mõnda ostukeskusesse sisse kiigata ning ümbrust pildistada. Taksoga tundus see vahemaa aga lühike ja arvestades sisseastumistasu (5,5 euri), oli see 8,5 eurine sõit päris lühike. Ilusate punaste ühikate ees oli aga värav ning sellest ma sisse ei saanud. Am I lucky or what, aga täpselt sel hetkel läks aiast mööda üks kutt, kellelt lootsin saada positiivset vastust küsimusele, kas ta elab ka siin. "Ei veel, aga varsti!" JEss, mul on esimene itaallasest sõber, kellega ma koos elama hakkan!!!! :) Lõpuks me ühikasse sisse ei saanudki, aga Nico lubas mulle pilte saata, kui ta kohale jõuab. Jalutasime siis kesklinna tagasi, see võttis ligi 20 minutit ning selle ajaga sain teada ka tema eluloo. Ta on 18-aastane, sündinud Saksamaal, vanemad itaallased, elas Legges (Lõuna-Itaalias), nüüd tahab õppida saksa-inglise tõlgiks ning seepärast tuligi Padovasse. Seega me hakkame koos õppima ka :)
Peagi saime kokku ka Magnusega, kelle korteriotsing oli samuti edukas (niikuinii ma elan poole ajast vist tema 4-toalises korteris 4 itaallasega) ning käisime eht-itaallaslikult McDonaldsis söömas. Challenge accepted- Magnus vihkab Mäkki. LOL. Pärast käisime poodlemas (jeesus, esimest korda kasutan seda sõna) ja, nagu alati, mina tahan poodi minna, kuid ei saa sealt midagi, mõni mees lahkus sealt aga tossude, salli ja no olgem ausad, überseksika pintsakuga. Minu süü :)
Silmailu pakkus see linn veelgi, näiteks avastasime tänaval ühe lesbipaari ennastunustavalt amelemas, karja itaalia tädikesi pargis, kus ei tohi alkoholi tarvitada, viinapitse kokku löömas, arvukalt geisid meesteosakondades ringi patseerimas ning loomulikult ärme unustame 2 kilomeetrist kingaturgu.
Väike spritzer ka peale ja asusimegi oma kodulinnast lahkuma. Aga. Meil ei olnud bussipileteid ja minu karmale kohaselt suutsime me ka ära eksida. Samas, nagu eelnevalt mainisin, on see bussiliiklus nii kaootiline, et kui su buss on väljunud 10 minuti eest, siis seda ikka ei ole. Samamoodi ei tea sa kunagi, kas sa üldse pead pileti ostma või on keegi imelikul kombel seda sinu eest juba teinud. Meie maksime oma piletite eest Bolognas (hihi, mina mitte) ning SIenasse jõudsime kuskil 10 paiku õhtul. See sõit läks vähemalt kiiremini, meenutades pühapäeva-trippi randa. Küll aga paneme homme Pisa poole ajama, nii et ei tea, kuidas sealt tagasitulekuga lood on.
Seniks, musid-paid, ikka itaalia moodi.
Nessun commento:
Posta un commento