Ciao, tu come ti chiami? Mi chiamo Merili. Sono Estone, di Tallinn. Come stai? Benissimo.
Itaalia keele õppimine on, nagu näha, täies hoos. Esmaspäeval oli avaloeng, kus pidime tegema keeletesti. Mul on loomulikult "kõige kõrgem" tase ehk A1 ning meie otsustasime kohe alguses Magnuse, Anna ja Dominikuga, et me anname tagasi tühja lehe. Mõni ikka punnitas ja jõudis ka B2 tasemele välja. Applauso!
Eile jagati meid 20 klassi vahel laiali, igas 15-20 õpilast. Meid on 18, neist 7 türklast, 2 tšehhi, 2 norrakat, sakslane, belglane, prantslane, iirlane, hispaanlane, soomlane ja mina. Ulme on aga see, et kuigi neid türklasi on palju, siis nad omavahel väga ei suhtle, kui, siis poisid. Recap selgitas mulle, et Türgi tüdrukud kardavad, et kõik tahavad neid nii väga ja nii nad blokeerivad kõik suhtluskanalid ära. Ma ilmselgelt neid väga atraktiivseks ei pea, kuid kui mult üks täna küsis, kus Eesti on, siis väga ei kippunud enam naeratust esile tooma..
Kui paljud võivad arvata, et ma tulin siia puhkama, siis, oh ei! Mul on isegi hullemad koolipäevad kui Eestis. Igal tööpäeval kell 8 lähen ma bussi peale, see teeb ilmatuma suure ringi, kuid 8.30ks jõuan ma ilusti ülikooli. I osa keeletunnist kestab 13.30ni (vahepeal on väikesed pausid), siis on kella neljani lõuna ning olenevalt päevast on mul kas Itaalia kultuuritund või Itaalia süvendatud keeletund. See viimane pidi kasulik olema oral examiks (ausõna, mul ei tule see sõna eesti keeles meelde praegu). Päev lõpeb kell 6. Nädalavahetused on vabad, kuigi siis on ka ekskursioonid ning juba me mõtlesime Elisega minna nii Firenzesse kui Rooma. EKs näis, mis saab, Sienaski on palju teha. Näiteks Kristjanit külastada, kui ta lõpuks koondisega lõpetab, või käia blokes'ide apartmendis (yeah, my dream- inglane, iirlane, 4 sakslast, austerlane ja mu lemmiknorrakas-and they're all men!) või trippida hästi palju ringi..
Muide, trippimisest rääkides, nende samade kuttide juurest ma äsja tagasi jõudsingi. Nad elavad suhteliselt kesklinnas, Piazza del Campost paar minutit, kuid minu jaoks 20 minutit kõndimist. Kui ma Piazza del Campost peaksin oskama suhteliselt hästi Porta Tufisse tulla, aga võta näpust, olin just Iiahiga telefonikõne ära lõpetanud, kui avastasin, et ma olen ikkagi suht eksinud.. GPS aga ei töötanud ja see kaart, mis ülikool meile andis, on ikkagi nadi. Mida teha? Helista Metsakesele. Ja tõesti, armas Silvi otsis Google Mapsist välja, kus ma asun ja juhatas mu õige teeotsani. Hea soovitus kõigile neile, kes tahavad teada, kus ma elan- otsige mind Google Maps Street View-ga üles!
Kõikidele kirjahuvilistele mu aadress, mis kehtib 26.septembrini. :
"Villa il Brandino"
Strada dei Tufi 37
Siena, Italy
Itaalia keele õppimine on, nagu näha, täies hoos. Esmaspäeval oli avaloeng, kus pidime tegema keeletesti. Mul on loomulikult "kõige kõrgem" tase ehk A1 ning meie otsustasime kohe alguses Magnuse, Anna ja Dominikuga, et me anname tagasi tühja lehe. Mõni ikka punnitas ja jõudis ka B2 tasemele välja. Applauso!
Eile jagati meid 20 klassi vahel laiali, igas 15-20 õpilast. Meid on 18, neist 7 türklast, 2 tšehhi, 2 norrakat, sakslane, belglane, prantslane, iirlane, hispaanlane, soomlane ja mina. Ulme on aga see, et kuigi neid türklasi on palju, siis nad omavahel väga ei suhtle, kui, siis poisid. Recap selgitas mulle, et Türgi tüdrukud kardavad, et kõik tahavad neid nii väga ja nii nad blokeerivad kõik suhtluskanalid ära. Ma ilmselgelt neid väga atraktiivseks ei pea, kuid kui mult üks täna küsis, kus Eesti on, siis väga ei kippunud enam naeratust esile tooma..
Kui paljud võivad arvata, et ma tulin siia puhkama, siis, oh ei! Mul on isegi hullemad koolipäevad kui Eestis. Igal tööpäeval kell 8 lähen ma bussi peale, see teeb ilmatuma suure ringi, kuid 8.30ks jõuan ma ilusti ülikooli. I osa keeletunnist kestab 13.30ni (vahepeal on väikesed pausid), siis on kella neljani lõuna ning olenevalt päevast on mul kas Itaalia kultuuritund või Itaalia süvendatud keeletund. See viimane pidi kasulik olema oral examiks (ausõna, mul ei tule see sõna eesti keeles meelde praegu). Päev lõpeb kell 6. Nädalavahetused on vabad, kuigi siis on ka ekskursioonid ning juba me mõtlesime Elisega minna nii Firenzesse kui Rooma. EKs näis, mis saab, Sienaski on palju teha. Näiteks Kristjanit külastada, kui ta lõpuks koondisega lõpetab, või käia blokes'ide apartmendis (yeah, my dream- inglane, iirlane, 4 sakslast, austerlane ja mu lemmiknorrakas-and they're all men!) või trippida hästi palju ringi..
Muide, trippimisest rääkides, nende samade kuttide juurest ma äsja tagasi jõudsingi. Nad elavad suhteliselt kesklinnas, Piazza del Campost paar minutit, kuid minu jaoks 20 minutit kõndimist. Kui ma Piazza del Campost peaksin oskama suhteliselt hästi Porta Tufisse tulla, aga võta näpust, olin just Iiahiga telefonikõne ära lõpetanud, kui avastasin, et ma olen ikkagi suht eksinud.. GPS aga ei töötanud ja see kaart, mis ülikool meile andis, on ikkagi nadi. Mida teha? Helista Metsakesele. Ja tõesti, armas Silvi otsis Google Mapsist välja, kus ma asun ja juhatas mu õige teeotsani. Hea soovitus kõigile neile, kes tahavad teada, kus ma elan- otsige mind Google Maps Street View-ga üles!
Kõikidele kirjahuvilistele mu aadress, mis kehtib 26.septembrini. :
"Villa il Brandino"
Strada dei Tufi 37
Siena, Italy
Nessun commento:
Posta un commento