domenica 9 settembre 2012

Festa


Üks ägedamaid asju, mida ma siin teha saan, on istuda kanala katusel ja tunda enda peal isegi kella 9 paiku õhtul 30 kraadist soojust. Kõrvale vein ja tükike juustu. Boonuseks vaade mägedele ja Sienale. Minu kui tõelise lõvi jaoks on see suisa paradiis. Ja üha paremaks läheb.
Una pasta, per favore!

Kui Itaaliasse tuled, siis on väga tähtis hea söök. Juba esimesel päeval võtsime Elisega Milanos pizzat. Järgmisel päeval proovisime ära ülikooli sööklad, kus 4 euro eest saad kahekäigulise lõuna, magustoidu ja loendamatul hulgal jooke. Mis see lõuna on? Eks ikka pizza ja pasta, sekka võid saada oliive, kartulit, salatit, isegi kananuggetseid. Pastat on mitut sorti, penne või spaghetti bolognese või rucolaga. Üldiselt päris maitsev, kõhu saab üpris täis. Miinuseks aga igapäevasel kasutamisel on see, et ta asub ülikoolihoonest võrdlemisi kaugel. Mõttekam on sinna minna kodust, aga mida sa ikka 4 eurot kulutad, kui koju saad supermarketist osta hea valiku toitu ja siis seal midagi kokata. AGA. Kodus on meil keraamiline pliit ja tavalised potid-pannid, siis sooja toitu me VEEL teha ei saa. DImitri lubas küll asja muuta, aga kui ta saadab meile koju tihti oma meela isa, kes meid sebib, siis asi eriti kaugele ei jõua. Dimitri taha on jäänud toppama ka meie internet. Vodafone näitab küll 5 pulka, kuid reaalsus on hoopis teine- no internet.


Käisime türklastega söömas


Anders suutis oma hambad ära valgendada, mul tekkis probleeme.

Küll on aga võimalik supermarketist osta head-paremat ja ise midagi külma kokku möksida. Nii olengi paar õhtut teinud salatit kurgist (mis näeb välja nagu kabatšokk), tomatist, rucolast ja parmesani juustust. Juustu on poes ikka reaalselt igat sorti ja Ermetiga mõtlesime, et peaks iga päev mingi juustutüki ostma, et kõik saaks ära proovitud. Karta on, et ei jõua. Samamoodi on poes igasugu vorste- salamidest prosciuttodeni, mõned meenutavad meie snäkivorste. Tõelise gurmaanina peaksin ma aga pizzast ja pastast lugu pidama, aga olgem ausad: Itaalia pizza ei ole üldse hea. Pizza keskmine hind algab 5 eurist ja see on Eesti mõistes ikka multo grande. Suure tüki pizzat võib kaasa haarata ka väikestest panini-kohvikutest, alghind 1 euro. Pizza on siin aga üldiselt  üks käkk, kuhu on lihtsalt väga palju erinevaid asju topitud (äkki tahate pizzat, mille peal on kõrvits, friikartulid ja kaheksajalg?) Muidugi on terve linnake pizzeriasid täis, tervelt 15 on neid Piazza il Campol. Tahaks hirmsasti neid pilte üles laadida, aga kohvikunett on ka väga aeglane, et seda natust raske teha. Magnus ja Anders vedasid mind aga ükspäev sushit sööma. Hahaa, naerate nüüd, ma ju proovisin sushit esimest korda Silvuga ja sedagi vähem kui kuu aega tagasi, ja ma olen Itaalias, kus ma peaksin võtma igast kohalikust toidust viimast!!??? Mhmh, ma tean, aga see sushi oli hea. Väga hea. Maksis küll 10 euri, aga see oli väga hea. Nojah, seltskond oli ka omamoodi väga oluline, aga väljaminek oli seda väärt.

Oleks ma sel päeval siis ainult Jaapaniga piirdunud.. oh, ei! Samal päeval jalutasime õhtul tüdrukutega (Anna, Julie, Sofia) ringi, et leida kohta, kus süüa ja midagi ka juua. Otsisime loomulikult taga odavust, aga ka ilusat vaadet. Pärast paari tundi niisama kõndimist (aeg lendab siin ikka tõesti meeletult!) jäime seisma India, Hiina ja Tai restoranide ees. Odav hind-3 eur kana/riis/lisand- pole ju paha! Tüdrukud kahtlevad ja.. lampi seisab mu selja taga Magnus, kes umbes tirib mu sinna restorani, et davai, Merili, teeme ära! Hiina restoran, Pekingi part, juhhuu!! Taaskord on asjal aga konks: tegu oli takeaway (kaasavõtt??) söögikohaga, meie tegime aga kurvad näod pähe, et tahaks ikka siin süüa. Mis siis ikka: tulge tagaruumi, ma loodan, et külmkapp ja nuudlikarbid teid ei häiri. Voila! Vahepeal käisid hiinlased külmutatud parti võtmas ja meie muudkui sõime. Ja jõime ka, sest pudel veini oli 5 euri.
Chinese

Vein on siin loomulikult poes väga odav, supermarketis tullakse tihti ligi, et proovige, novo tasta di vino rosso. Kõige vähem küsitakse poole liitri eest (0,55€), aga see oli suhteliselt kehv. Meie traditsioon on aga istuda õhtuti Piazza del Campol ja juua erasmuslastega veini. Kui eile jõudsin ma kell 4 koju koos 3 sakslasega, kes ööbisid meie aias (jee, juba oli mõni vääga armukade) pärast üüübersuurt tänavakontserti ja aiapidu, siis täna ma olen natuke varem (kell 1) kodus, sest läheme poistega hommikul randa. 2 tundi bussisõitu aga selle 35 kraadise kuumuse käes on natuke raske kuskil linnas ringi käia. Nii et minu armas kamp- Magnus, Anders, Recep, Erdem- on koos. Multo bene! :)



Nessun commento:

Posta un commento