Attenzione....

Reisimine on üks vaevarikas tegevus. Kuigi kohale jõudes on kõik tore ja läheb raudselt veelgi toredamaks, siis kohalesaamine võtab parasjagu aega. Minu graafik nägi välja selline:

9.55 Tallinn- 11.25 Riia- 13.40(kuni 17.20) Milano-19.10(kuni 20.10) Firenze-21.45 Siena-23.45 Villa il Brandino. Miks ma nii hilja sellises väikelinnas nagu Siena alles kaks tundi hiljem "koju" jõudsin? Sest..
1) Rahvast oli hirmus palju ja taksosid vähe. Lisaks avastas Elis, et on pühapäev ja bussid ei käi graafikujärgselt. Kuigi me elame teine,  teises linna otsas, mõtlesime, et võtame takso ikka koos. Järjekord nagu liikus ja ei liikunud ka, pika ootamise peale leidsime endale seltsiks ühe Türgi poisi. Peagi liitus ka Türgi tüdruk, kes tuli Rooma bussi pealt. Selgus, et poiss läheb Elisega ühikasse ja tüdruk minuga villasse. Villasse jõudnud, selgub, et...

2) Läksin valesse villasse. Tõepoolest, Siena linnas on mitu villat. Või vähemalt mitu villat, mis on Universita per Stranieri di Siena käsutuses. Tehti siis mulle pikka nägu ja selgitati itaalia keeles, et Dimitri (kutt, kellele kohale jõudes helistasin ja kes ütles, et ma peaks taksoga ikka kohale jõudma) on pannud mind teise villasse. Mina olin Villa il Pinos (jea, Kati ja Ode, see oleks nii äge, kui ma ikka elaks seal) ning pidin minema Villa il Brandinosse. Kutsuti siis mulle takso, mis sõitis põhimõttel...

3) Milleks minna otse kui ringiga saab ka. Siena asub mägedes ning selle tänavad meenutavad pigem lõputut mängu Pika ja Lühikese jala vahel kui tavalisi teid. Sestap otsustas ka see armas taksojuht, kelle sisseistumistasu oli 8 eurot, mulle natuke ekskursiooni teha ja sõidutas mind läbi  kõige kitsamate tänavate, mida näinud olen. Silvale tegin taksos natuke reportaaži ka: "Appi, ta sõidab nüüd üles, oi-ei, nüüd jälle alla, kuule, me vist keerame nüüd ära, oot, ei keera ka, lähme jälle üles!". Nüüd natuke rohkem linnaga tutvunud, tean, et maanteid siin tõesti ei ole (küll on meie maja lähedal bussirada!LOL) ning villa asub Tufi värava juures, mis on natuke Siena ametlikust linnapiirist väljas. Ometi saab jalgsi kesklinna 10-15 minutiga, bussiga ringitades kauem.

Kohal ma olin ja meie elukoht kolmeks nädalaks on selline:

Mina elan alumisel korrusel, kaheses toas, kus olen küll üksi. Dimitri ei tea, kas keegi peaks tulema, vist nagu peaks, aga võib-olla ei pea- seega vist ei tule. Meil on köök, kus on pesumasin, mikrolaineahi, keraamiline pliit, ahi, VÄGA suur külmkapp. Köögist saab rõdule, kus eile nautisime lõunasööki vaatega mägedele. Köögi kõrval on üks vannituba, teisel korrusel on teine ning siis on seal ka teiste magamistoad. Rahvas on siin sõna otseses mõttes kirju- Anna on indoneeslane, kes õppis 2 aastat Eestis ning tuligi siia TTÜ Erasmuse kaudu. Praegu elab ta Helsingis. Julie on taimetoitlasest belglane, kes õpib Gentis. Taimetoitlane on ka Sofie, poolakas (Susi õpetas talle vegeteerimist, eos!) ning väga.. ontlik neiu. Esindatud on ka Pürenee poolsaar- hispaanlanna Ana Maria (ja ta perekonnanimi meeldib mulle väga, sest ta on Fabregas!!!!) ja portugallanna Fransesca räägivad pigem hea meelega oma keelt, aga pursivad ka meiega juttu ajada.

Väljas on meil, nagu Facebookist lugeda sai, kanala (!). Tundub, et selle on rajanud armas vanapaar, kes meiega väga tihti juttu ajamas käib. Neile kuulub ka kõrvalasuv viinamarjaistandus. Meie õues on ka viinamarjapuud olnud, aga ilmselgelt on need kõik tühjendatud. Küll aga on oodata peagi oliive ja üht huvitavat vilja, mida me täna Juliega proovisime. Maitses nagu avokaado, aga võib-olla ikka ei olnud ka avokaado. Kõige parem selle koha juures on vaade, mida saab näha kanala katuselt. Igal asjal oma võlud. Toskaana on imeline!

PS. Mul ei ole kodus netti ja ülikoolis peaks nagu saama, aga me ei suutnud norrakatega sellest aru saada. Äkki homme joppab. Musid-paid :)