La mattina io mi sveglio alle 7.30. Io mi alzo, lavo e vesto. Io faccio la colazione- io mangio un toast e bevo latte o l'aranciata. Alle 8.06 Io prendo l'autobus.. et cetera.
Jah, mu itaalia keel paraneb iga päevaga. Ausõna, ma ei kujuta ette, kuidas ma olen suutnud enne arvata, et ma mingeid keeli (va inglise ja vene) üldse mingil tasemel oskan, sest see, mida ma praegu peaaegu 2 nädalaga itaalia keelest tean, ületab kõik minu prantsuse ja saksa keele tasemed. Müts maha Briti ees, kes Disneylandis prantsuse keelega hakkama sai , ma üritan siin Vanessa ja Kenzaga purssida, aga lõpuks läheme ikka inglise-prantsuse-itaalia segakeelele üle, sest nendel on omakorda inglise keelega raskusi.
Täna käisin meie villa lähedal asuvas supermarketis, mis meenutab väga Säästumarketit- lademetes soodushinnaga süüa ja juua. Kui sul on aga sooduskaart, saad sa veelgi odavamalt kõike osta (heh, coca-cola maksab isegi seal poes 39 senti) ning kuidagi suutis müüja mulle ära selgitada, et selline kaart on olemas. Sain siis natuke italianot praktiseerida ja lõpuks tegi ta mulle kaardi tasuta. Olin tema esimene eestlasest klient. Muahahahaha!
Inimesed hakkavad siin iga päevaga järjest omamaks muutuma ning minu gäng on ka kindlam. Samas meenutavad mõned neist nii väga Eesti nunnusid. Näiteks Türgi tüdruk Ece on nagu Silvu, tasakaalukas ja rahulik, kui vaja, karjub, kui vaja, tantsib, kui on purjus, on meeletu. Tema õpetab mulle Türgi keeles ropendamist, aga tuleb ka minuga lavale tantsima ning mina jagan talle oma Itaalia kuttide kontakte (ulme, kuidas mu FB-sõnumite hulk on kasvanud just italianode kirjadega). Tema sõber Recep on nagu Risto lühike ja tume koopia- ta ei jõua kunagi õigeks ajaks tundi kohale (sest eelmise õhtu pidu on liiga vänge), täna käis ta lampi hoopis Firenzes, ta tantsib muga Nossat (siiski õigeid liigutusi) ja .. ta lõhnab nagu Risto! :) Gianluca on jällegi nagu Põlts. Ükski itaalia keele tund ei möödu minu kiusamiseta, stiilinäiteks: Pythagorase valemid mu käe peal, vihikus: "Call me, papa", mõned genitaalid, ning valusad kõhulihased. Ta jääb tihti tunnis magama, samas on kohutavalt püüdlik. Anders on ka natuke Põltsi moodi, sest ta on hästi pikk jalgpallur, kohmakas (LOL!), aga ometi suupeeer sõbralik. :) Paljud jäid nimetamata, aga ei hakka palju taga rääkima ka. Kindlasti tulevad mul selle Itaalia-elu jooksul kirja reisid Napolisse(Ece), Pisasse (Nati), Rooma (Recep), Milanosse(Anna, Sozia), Firenzesse(Julie),Torinosse(Elis, Nazmiye ja Anders) ning loomulikult ootan pikisilmi Magnuse ja Gianlucaga oma Padova elu.
Io vado con mi amici domani a Padova. Si! Et nunnule elukoht leida. Mina lähen jaman ülikooliga, sest Padova pole mõningaid pabereid Tartusse saatnud, ühtlasi tšekkame minu ühika üle. Kuulda on, et Padova pidi suur linn olema, eks näis. Pühapäeval katsun ka Pisasse jõuda, kuigi Anders promob mulle siiski Siena-Udinese jalkamatš. Kahju, et ma üleeile Siena kossulahingu maha magasin, kuigi Kristjanit veel polnud, oleks tore olnud seda näha. Kristjan on praegu aga Sardiinias ning pole kindel, kas ta Siena eest üldse mängima saab, samas ootan teda pikisilmi siia. Tore oleks mõnd eestlast kohata, Elistki näen suhteliselt harva :(
P.S. Mu eesti number on nüüd harvem kasutusel, tihti jääb see telefon kogemata koju. Nii et kõige kindlam viis minuga suhelda on Facebooki kasutades, italiano moblanetiga on kultuuriloengu ajal ja bussis netis päris hea surfata. Skaipida saab ka, aga see nädalavahetus langeb kindlasti ära.
Bacis
Nessun commento:
Posta un commento