Perche no!

Kuigi ma peaksin täiega itaalia keele kirjalikuks eksamiks õppima, siis ma ei põe selle pärast ja ilmselgelt avastan end pärast meeleolukat nädalavahetust taas blogitamas..

Venerdi

Meie viimased tunnid Olga ja Giuliaga. Nagu näha, olen ka mina Vanessa ja Jana klõpsatustele peale jäänud. Kuna Kenza otsustas poisid Firenzesse viia, jäime seitsmekesi- mina,Magnus,Vanessa,Tobias, Anna Riikka, Umut ja Jana. Kuna Umutil oli sünnipäev, tegime talle head meelt ja vaatasime tema valikul filmi "Benvenuti al Sud" Saime itaalia subtiitrid ka alla ning enda imestuseks adusin, et ma SAAN ARUU!!! Ja film oli ka päris hea. Pärast keksisin pikalt ringi :)

Anusime Giuliat, et ta tunni varem lõpetaks ning nii asusin vahepeal koju kadunud Magnuse poole teele. Natuke kirjeldust: meie ülikool (Universita per Stranieri di Siena) asub rongi-ja bussijaama vastas üsnagi linna ääres. Magnuse kodu on teise suure bussijaama (Piazza Gramsci) juures, ehk kui ülikooli kõrval asuvast ostukeskusest minna 6 eskalaatoriga üles ja 10 minutit jalutada, oledki kohal. Piazza Gramscist kõnnid omakorda 5 minutit Piazza del Campole (mis on siis suur keskväljak) ning sealt 15-20 minutit erinevaid (üles-alla) teid kasutades minu koduni. Samuti võib kasutada busside abi, kuid need sõidavad, kuis jumal juhatab, ehk võib jopata, kuid ei pruugi. Ja viimane buss kesklinnast läheb 20.25.

Seekord otsustasin aga Magnuse juurde minekul bussi kasuks ning oh imet- bussijaamas oli KAKS EESTLAST! Seljakottidega tädid nimega Mari-Mai ja Tiina, vanust niiumbes 30, olid tulnud Pisast ning otsisid nüüd oma magamiskohta. Kuna minu buss tuli suht kohe, ei saanud ma nendega pikalt juttu ajada, vaid andsin neile oma numbri.. Tagasi nad mulle ei helistanud (samas mu Eesti telefon on kodus ka kogu aeg ja vahel välja lülitatud), aga vähemalt oli hea meel, et Hemingway "Igas sadamas on eestlane" vastas taaskord tõele. Äkki joppab Padovas ka..

Nunnule villased sokid pandud, jätsin ma ta koju põdema ning sain Juliega kokku, et teise linna otsa kokteilikale minna. Loomulikult eksisime me Juliega ära (buss sõitis liiga kaugele ja meie avastasime keset Sienat džungli), kuid lõpuks jõudsime ikka kohale. Taaskord tegime Andersiga võistluse, kumb on parem türklane (jah, mu türgi keele sõnavara on ikka meeletult suur), tantsisime hispaanlastega macarenat, chiacchieraretasime ning loomulikult jõime meeletult palju vahvaid kokteile (Suur tänu Martale ja Teemule, kes tegid minttu-vaarikalikööri-vahukoorekokteili, maitses nagu kodu!) ning Kuna siin õiget Vana Tallinnat, Viru Valget ega midagi pole, tegin mina eht-eestlasliku mäsukokteili: Russkaja Vodka, Limoncella, Coca Cola ja kummikommid. Lõpptulemus maitses väga hea ja peoga sai igati rahule jääda :)

Ece, ?, Elif, Ebru, mina, Kenza, Recep, ?
ja Erdem

Elif ,Ece, Gionni, Recep, Lulu ja Anders

Burak on muide Türgi Jalgpalliliidu kohtunik...

Sabato
Ega väga kaua magada ei saanud, sest juba kell 9 pidime olema raudteejaamas, valmis oma reisiks väikelinna Luccasse. Sõit kestis ca 2 tundi ning ega ma suurt ei mäleta, et ühel hetkel olime kuskil mägede vahel. Tegemist oli siis Puccini sünnilinnaga (te ikka teate, et ta on härra helilooja), kus on ka Rooma amfiteater ja taaskord palju erinevaid kirikuid. Linna valitses ka Napoleoni õde. Meile anti aga tahumatult palju vaba aega (vähemalt meie kamba arvates, sest me olime üpris väsinud ja näljased), kuid lõpuks suutsime end taas turistideks moondada. Seekord tšillisin ma sommidega-Anna Riikka ja Saijaga-ning nende ärgitusel ronisime ka torni, kust avanes tõesti väga ilus vaade kogu linnale.

On ju mäed?

Jumal tuli välja

Suveniiripood Lucca moodi. Springfield..

 Sienasse jõudsime kella 7 paiku õhtul ning kuna trollipoiss oli terve päeva kodus olnud, tahtis ta välja sööma minna. Lõpuks avastasime end üsna nooblist ja romantilisest restoranist- ikka antipasti, supi ja gnocchi di pestoga. Juurde ka klaas veini ja grappa ning kohv. Nämm :)



Domenica

Ma olen vist üks õnnelikemaid õpilasi EILC kursuselt, kellel on õnn elada ühes looduskaunis kohas ning omada suurt aeda. Seepärast kutsusin meie kamba rahva enne eksamit siia õppima. Mureks oli aga, mida süüa teha. Julie pakkus välja pizza või pannkoogid.. Ja palun väga, nüüdsest teatakse mind kui parimat pannkoogitegijat :D Suutsin 9 suud ära toita 4 muna, piima, maitsestamata jogurti, nutella ja suhkru abil. Njommnjomm. Täna oli aga väga palav, nii et istusime varjus, ja lõpuks otsustasime tagasi Campole minna. Seal ei tulnud aga õppimisest midagi välja, sest Sienas toimub alati midagi..

Studio con Erdem, Gianni, Tobias e Recep

AJALOOTUND:

Siena keskväljak- Piazza del Campo on Itaalia üks kauneimaid väljakuid ning see rajati 13.sajandi lõpus. Siia jooksevad kokku linna 17 contradat ehk linnaosa/piirkonda ning siin peetakse kaks korda aastas- juulis ja augustis- nende contradade vahel paliot ehk ratsavõistlust. Osaleda tohib 10 piirkonda, hobused valitakse liisuga, ratsanikud peavad olema aga kogenud, sest Campo ring on suht ebaloomuliku kujuga, samuti ei tohi olla sadulat. Võidusõit kestab iga kord 1,5minutit ning nähes mitmeid videoid- väga paljud vigastusteta ei pääse. Võitja saab aga auhinnaks siidist lipu ning nende pidutsemine kestab nädalaid- näiteks oleme me käinud augustis võitnud contrada tänavapeol, samuti korraldatakse pidulikke õhtusööke, lauluga rongkäike ja meeletuid showsid. Täna sai see tähistamine aga piduliku lõpu- kohal olid nii linnapea kui kultuuriminister-ning seda me vaatama jäimegi. Megaäge!

Nii et ma hingan ja elan siin ajalugu ning jäänud on kõigest 3 päeva, et Siena endaga kaasa võtta.. Esmaspäeval on kirjalik eksam ja pidulik buffet, teisipäeval suuline eksam, Magnuse sünnipäev ja tüdrukute tadaapidu, kolmapäeval nutan ja pakin kotti ning neljapäeval asume Padova poole teele.. Võtan siit kõik, mis võtta annab! :)