Lingua italiana

Juba mõne päeva pärast on mul esimene itaalia keele eksam. Esmaspäeval on kirjalik ja teisipäeval suuline. Oh õudust! Loomulikult teeb Olga praegu meile veel viimast tuupimisrallit, koduseid töid on palju ja tänu eht-eestlaslikule "Meil ei ole ju artikleid ja eessõnu"virisemisele on mul ka päris raske. Esmaspäeva õhtul istusime Magnusega maha ja võtsime asjad rahulikult läbi, sest järsku olime me jõudnud oma nime ütlemisest tegevuste selgitamiseni.. ja juhe jooksis kokku. Paljud ütlevad, et mul on vist hea mälu ja keelevaist, et ma tunnis koos Vanessa ja Kenzaga Olgaga kaasa suudan mõtelda ja rääkida. Tjah, itaalia keel on tänu ladina keele baasile mul natuke lihtsam, samuti meeldib mulle hommikuti lugeda piima-ja küpsisepakkide silte.. Ning loomulikult muusika ja filmid.
Per esempio, üks filmidest, mida Olga on meile näidanud, on selline. Avastamisrõõmu küll ja veel:

Küll aga on meie jaoks laul #1 poistebändi Moda esituses. Come un pittore. Laul hakkas meile niivõrd meeldima, et teisipäeva õhtul esitas seda meie bänd Backstreet girls -Recep,Gianluca,Erdem, Julie, Ida ja mina ning loomulikult on see lugu meil juba peas. Kahjuks ei olnud seda karaokebaaris (jah, siin on karaokebaar ning seal lauldi kassisilmsest naisest- Occhi di gatto, Dwami itaaliakeelne versioon) ning nii ma ei saanudki oma fännklubile grandioosset esitust pakkuda.

Sienas on palju väikesi poode ning nende seas on ka üks muusikapood. Ükspäev sealt mööda astudes kuulsime üht väga vinget lugu, tundus nagu räpp, aga siis oli meloodia ja mingi kutt laulis. Küsisime, kes laulab, ning saime vastuseks, et see noor kutt on Emis Killa. Eile otsustasime tüdrukutega selle laulu selgeks õppida, nii et hoidke pöialt, esmaspäevasel banketil on esmaettekanne.
Itaallase jaoks on muusika väga oluline, seepärast suudab minu telefon ainuüksi Sienas tuvastada üle 40 raadiojaama. Iseenesest väga hea, saangi mingeid uusi imelikke laule üles korjata. Sama asi on telekanalitega. Vaevalt et ma saan Padovas näha YOYO tv-d, mis näitab 24/7 multikaid, Toscana TV-d, mis näitab vanu kohalikke filme, FROG tv-d, kus on Itaalia 4. ja 5. liiga jalkamängud, khmm, see tase on vist Eesti esiliigaga võrdne .Samuti on mul lai valik ostukanaleid, aga ka FOX Life Itaalia moodi, näiteks eile õhtul vaatasime Annaga "Once Upon a time'i".. Loomulikult kõik ikka itaalia keeles, sest subtiitreid ei tunnistata!

Minu siiamaani parim kogemus itaallastega suhtlemisel pärineb aga kolmapäeva varahommikust, kui otsustasime Juliega kell 1 Campolt kodu poole astuma hakata. Saime siis natuke kõnnitud, kui meile ligines kamp itaallasi-4 meest ja 1 naine. Võeti siis meid rajalt maha ning nii alustasime itaalia-inglise segakeeles pajatamist. Tuli välja, et kõik olid Lõuna-Itaaliast, mind sarjati siis Padovasse mineku eest, kutsuti aga külla, imetleti mu silmi ja juukseid (Julie on pruunide juuste ja tumedate silmadega), Eduardo ütles vähemalt 10 korda OUMAIGAAAD, mille ta lõpuks ka meile itaalia keeles ära selgitas ning loomulikult lõppes asi mitmete bacidega. Nii need asjad siin Itaalias käivad- naerata ja maailm naeratab sulle vastu. Ehk teeb joogi väljagi, nagu meile tehti :)

Eile sadas aga vihma ning väga loid oli olla. Kuna Julie läheb Firenzesse õppima ja tal ei ole ikka korterit, otsustasime Annaga talle seltsiks kaasa minna ja Firenze-kogemus saada. Tjah, minu saak: uus kott, sall, kõrvarõngad ja mõned üllatused, katedraali me sisse ei saanud, torni me ei roninud ja muid turiste ka ei mänginud. Aga küll ma Firenzet veel tundma õpin: Juliel on varsti sünnipäev ning juba on meil sünnipäevakutse taskus olemas, oleme viisakad ja seame siis härra trolliga sammud sinnapoole. Seniks aga õpin keelt, hoidke mulle pöialt!